Põllumajandusettevõtte raamatupidamisel on mõned eripärad, mis tulenevad eeskätt tootmistegevuse seotusest bioloogiliste protsessidega. Kuidas bioloogilist vara aruandes kajastada, selleks annab Äripäeva ajakirjas "Raamatupidamise Praktik" nõu maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent Aino Vooro.
Näiteks kajastatakse bioloogilisi varasid nii esmasel arvelevõtmisel kui ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused. Müügikulutuste alla käivad vahendajate tasud, riigilõivud ja mittetagastatavad maksud. Mõningate haruldaste või mittekaubeldavate bioloogiliste varade (võistlushobused, looduskaitse all olev mets) puhul võib õiglase väärtuse hindamine osutuda võimatuks, sest vara suhtes puudub aktiivne turg. Neid varasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, märgib Vooro artiklis.
Käibevarana kajastatakse alati edasimüügiks soetatud bioloogilist vara. Näiteks metsakinnistud, millel kasvav mets kavatsetakse müüa pärast raieküpseks saamist. Käibevarana kajastatakse ka teatud tingimustes ettevõttes toodetud vara. Näiteks lüpsikarja pidavas ettevõttes sünnib aasta jooksul nii lehm- kui ka pullvasikaid. Kui tavaliselt lehmvasikad otsustatakse üles kasvatada oma karja täienduseks ja võetakse arvele ebaküpse tootva bioloogilise varana (põhivara), siis pullvasikaid müüakse sobival juhul enne nelja kuu vanuseks saamist, kuid samas võib neid ka üles kasvatada.
Kuidas bioloogilist vara jagata käibe- ja põhivaraks, kuidas üldse sellist vara hinnata, arvele võtta ja edaspidi kajastada, samuti kasumit ja kahjumit arvestada, loe edasi ajakirjast Raamatupidamise Praktik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tellijad saavad Aino Vooro kasulikke nõuandeid lugeda ka veebis:
http://rp.aripaev.ee
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.