Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Trahvihirm lehmi lüpsmata ei jäta
Viimasel piimakvoodi aastal Eesti tootjaid ületootmise eest ähvardav trahv ettevõtete arengut seisma ei pane.Samas ootavad piimatootjad tõhusat tööd trahvimise välistamiseks, kirjutab Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees Märt Riisenberg.
Piimakvoot on piimatootja õigus müüa piima teatud koguses. Kui kvooti ületada, siis võib ületajat trahvida. Nii reguleeritakse Euroopa Liidu siseturgu ületootmise vastu. Sellised ELi põllumajandussaaduste siseturu korrastamise reeglid kehtisid juba enne Eesti liikmeks saamist.
Teatavasti on aga EL vastu võtnud otsuse piimakvootide kaotamise kohta alates 2015. aasta 1. aprillist. Seetõttu on paljud piimatootjad nii ELis kui Eestis teinud omakorda ettevõtete jaoks arengulisi otsuseid, mis viivad piimatootmise suurendamisele.
Nii ongi Eestis prognoositud piimakvoodi ületamist viimasel kvoodiaastal viie protsendi võrra, mille eest ähvardab trahvisumma 278,3 eurot iga ületonni piima kohta ehk kokku umbes 10 miljonit eurot. Kahetsusväärne ja arusaamatu on karistada piimatootjaid viimasel kvoodiaastal trahviga olukorras, kus maailmaturul kasvab nõudlus piimatoodete järele. Eelnevatel aastatel pole Eesti teatavasti piimakvooti ületanud ning seetõttu pole ükski Eesti piimatootja kvoodi ületamise trahvi maksnud.
Eesti piimatootjatel ei oleks sellises olukorras kindlasti vaja hakata otsima omavahelist kokkulepet, et kvooti mitte ületada. Selline kokkulepe pärsiks piimatootmise arengut. Arvestuste kohaselt on võimalik piimakvoodi ületamise eest ähvardav trahv väiksem, kui piimatoodangule trahvikartuses pidurit tõmmates saamata jääv tulu. Mõistagi kasutaksime aga meiegi trahvile võib-olla kuluvat raha meelsamini traktori ostmiseks.
Seega on õigustatud põllumajandusministeeriumi ja teiste esindusorganisatsioonide pöördumised ELi poole mitte rakendada kvoodi ületamise korral trahve. Piimatootjad ootavadki kutsutud ja seatud isikutelt ja organisatsioonidelt eeskätt tõhusat tööd trahvimise välistamiseks. Selleks tuleb teha eesmärgipärast selgitustööd nii ELi kui Eesti tasandil, et elu ja majanduse normaalne areng ei pidurduks.
Maal piimatootmisega tegelevad inimesed annavad ju tööd ja leiba kordades suuremale hulgale inimestele linnades. Piim on Eesti taastuv maavara, mille „kaevandamine“ tugevdab eksporti ning toetab regionaalset arengut. Piim lüpstakse lehmadelt , kes söövad Eesti põldudel kasvatatud söötasid, 10 tonni piima tootmiseks on vaja umbes hektar põllumaad. Rohusöötade ja teravilja kasvamiseks on väärtuslik väetis läga või sõnnik, mis kaasneb piimatootmisega. Eelkirjeldatud ringlus toimub praegu Eestis 90 000 lehmaga piima tootes.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele