Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 26. mai 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elpa i.e OÜ ja Rokiškio Suris AB avasid koostöös uue piimatööstuse

Eesti suurim toorpiima eksportija OÜ Elpa i.e ja Leedu piimatööstus Rokiškio Suris AB avasid 16. mail Euroopas ainulaadse tehnoloogiaga piimatööstuse.

Elpa i.e OÜ omanikud Arnold Kannike ja Kristjan Linkov on korraldanud Eesti piimatootjate toorpiima vedu Leetu juba aastaid, tarnides üle 400 tonni piima päevas Leedu tehasele Rokiškio Suris AB.

Rokiškio Suris AB juhatuse liige Evaldas Dikmonas sõnas, et koostöö Eesti partneritega on suurepärane. „Tehase mõte sai alguse sellest, et kuidagi oli vaja vähendada piimaveo transpordikulusid Eestist Leetu. Ja et seni oli piima ostetud Eestist läbi Elpa i.e OÜ, siis oli kootöö just selle ettevõttega igati loogiline,“ ütles Dikmonas. „Selline piima kontsentreerimise tehas on Euroopas täiesti ainulaadne. Sarnasel tehnoloogial töötav tehas on olemas vaid Uus-Meremaal.“

 „Alguses plaanisime teha Eestisse piima kogumispunkti, kus siis Eesti piimatootjatelt kogume piima kokku. Aga nüüd on asi sealmaal, et avame hoopis sellise tehase Jõgisoole, kus piimast tihendame kuivaine kuni 24%ni ning hoiame transpordikulu kokku poole võrra,“ ütles Arnold Kannike. „Selliselt tihendatud piim läheb Leetu Rokiškio Suris AB piimatööstusesse ja seal valmib sellest juust.“

OÜ Elpa i.e teise omaniku Kristjan Linkovi sõnul ei ole nad kasutanud ühtegi panka ega muud finantstuge. „Kõik on omainvesteering. Asja juures on kõige tähtsam ikkagi turustamine ja Rokiškio Suris ABl on ses osas hea kogemus juba 1960. aastast. Rokiškio Suris AB on baltikumi kõige suurem piimatöötleja, neile kuulub kolm tehast. Üks teeb toodangut siseturule, seal toodetakse keskmiselt 250 tonni piima päevas ja teised tehased toodavad vadakupulbri kontsentraati ning juustu. Nende tehaste toodangut  turustatakse üle maailma. Sellist kogemust ja võimalusi, mida nad omavad, on raske ise saavutada,“ kommenteeris koostööd Linkov.

Uus tehas suudab päevas töödelda kuni 500 tonni piima. „Kokku ostame Eestis päevas 470 tonni piima, osaliselt teeme koostööd E-Piimaga, kus sellest valmistatakse meile võid ja lõssipulbrit. Meie suurimad piimatarnijad on Epiko, Aravete Agro, Väätsa Agro, Agro Piim, Pae Farmer, Väätsa Agro, Tammsaare Agro ja teised suuremad piimatootjad,“ sõnas Kannike. „Meil on ka endal robotlaut, mida nüüd on plaan laiendada.“

Tänu uuele tööstusele kasvab meie piimatootjate kindlustunne

Tehase avamispeol tänati kõiki koostööpartnereid – tehase ehitajaid, seadmete tarnijaid, kohalikku omavalitsust, piima tarnijaid jne. Samuti soovisid suuri kordaminekuid tehase omanikele sõbrad-koostööpartnerid.

E-piim ASi juht Jaanus Murakas tänas Eesti Piimaliidu nimel tehase avajaid. „Tahan õnnitleda ja tänada tegijaid, kes on andnud oma panuse piima väärindamisele. Eestis ei ole täna piimatööstustel sellist võimsust mahu poolest, et kogu piima siin ise ümber töödelda,“ ütles Murakas. „Et Eesti piimatootmine on tõusnud, see on kindlasti ka teie teene ning annab meie piimatootjatele julgust rohkem toota. See, et kogu Baltikumi turud on kujunenud üheks turuks nii piimanduses kui finantsiliselt – see on aja ja globaliseerumise märk ja et meil Euroopas on vaba kaupade ja teenuste liikumine, seda on Rokiškio Suris AB hästi ära kasutanud.“

Uue tehase tehnoloogia on Euroopas ainulaadne

Tehase teeb Euroopas täiesti ainulaadseks uudne membraantöötlemise meetod. Piimatöötlemistehase tehnoloog Lauri Bobrovski rääkis, et  tehase käivitamine võtab veel omajagu aega ja alustatakse väiksemate kogustega. „Tehnoloogia ei ole väga keeruline, sarnast tehnoloogiat kasutatakse meil Eestis ka vadaku kontsentreerimisel. Lühidalt öeldes on tootmisprotsess järgmine: rõhu all surutakse piimast läbi membraanfiltrite vesi välja, nii et tihendatud piim kaotab poole senisest mahust. Membraantöötlemine toimub madalal temperatuuril 10-12 kraadi juures,“ selgitas Bobrovski.  „Nii me saame tihendatud piima. Meie tootmine on võimalikult keskkonnasõbralik. Näiteks seadmete pesuvee me samuti pöördosmoosime, võtame välja puhta vee ja jääb järgi kontsentreeritud reovesi, mis  läheb edasi biopuhastusjaama. Ka pesuvahendid, mida kasutame on keskkonnasõbralikud. Piimatööstuses on ju töötlemise kõrval teine tähtsaim protseduur seadmete puhastamine.“

Vaata fotosid piimatööstuse avamisest:

Uue piimatööstuse avamine.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960