6. juuli 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Ilmal pole häda midagi, normaalne Eesti suvi,” ütles OÜ Lüganuse Agro juht ja Vendi aiandustalu peremees Aare Vent. “Ei ole see vihm veel midagi hullu teinud, sademete hulk pole ju väga suur olnud. Pigem on viljad tänu niiskusele tugevaks kasvanud.”

“Täna on olukord veel kontrolli all, aga kui vihma nii edasi lahmab, siis teeb põllu pehmeks ja vili hakkab lamanduma,” muretseb Patmari talu peremees Ain Rego juba läheneva koristusaja pärast. “Seni on tänavune aasta teraviljakasvatajale hea olnud; pigem on võrsumine liigagi tugev olnud, just viimastel odrakülvidel, mis sooja aega jäid – taimed ei mahu enam põllu peale ära, hakkavad üksteist lämmatama.”

Aare Vent vilja lamandumist eriti ei pelga: “Olen alati öelnud, et kui on lamandunud vilja – see tähendab, et pead on rasked -, on midagi ikka koristada ka. Tuleb jälgida, mida loodus teeb, ja vaadata oma väetisekogused üle. Taliviljadega on lihtsam – oli näha, et vili on hästi tihe, andsime kahel korral kasvuregulaatorit, muidu poleks ta püsti jäänud. Suviviljadele kasvuregulaatorit anda ei tohi, see jätaks keskkonnasõbraliku majandamise toetusest ilma. Aga ega see oleks esimene aasta lamandunud vilja koristada – kombainile kõrretõstjad külge ja…”

Vendi sõnul ongi teraviljale niisket ja jahedat ilma vaja: “Kui on paar nädalat ilma vihmata ja 30 kraadi, levivad igasugused haigused ja kahjurid ning taimed ise on stressis ja neile vastuvõtlikumad. Praegu on taimed tugevad ja saavad paljude asjadega ise hakkama.”

Kahjuritele jahedus ei meeldi

“Põllumehed on õppinud igasuguseid vahendeid kasutama, teavad, mida taim tahab,” tunnistas ka põllumajandusameti Ida-Viru keskuse juhataja Rein Järveots viljapõllud üldiselt ilusaks. “Haigusi niiskus muidugi soodustab, aga kahjurputukaid on tänavu üsna vähe. Põldusid tuleb pidevalt jälgida, et õigel ajal jaole saada ja tõrje ära teha.”

Ain Rego ütles, et putukaid on ta tänavu ikka omajagu tõrjunud, ka haiguste vastu on tulnud põlde pritsida.

“Ei ole mõtet ootama jääda, kuni haigus välja lööb – siis kulub kaks nädalat ravile ja kahju on juba tekitatud -, tõrjed tuleb ette ära teha.”

Aare Vent ütles, et putukatega asi väga hull ei olnudki – kuna talve õieti polnud, kartis ta hullemat.

“Mai oli hästi soe, hiilamardikas ja maakirp olid rapsil kallal, kirp kahjustas isegi teravilja. Aga ma olin hästi usin ja käisin kogu aeg vaatamas, sain nad kontrolli alla. Siis läks ilm jahedamaks ja see satikatele ei meeldi. Viljahaigused tegid küll oma tööd päris jõudsalt, eriti suvinisus, aga ka need on nüüd kontrolli alla saadud. Käisime igasuguseid preparaate vajaduse järgi juurde toomas, lattu ei hakanud endale midagi soetama,” rääkis ta, et sel aastal on vilja hinnad väga madalad ning põllumehel tuleb oma toimetamistega eriti ettevaatlik ja -nägelik olla.

Köögiviljad ootavad sooja

Köögiviljale ilm Vendi sõnul nii soodne pole olnud. “Kuival ja kuumal kevadel tulid porgand, peet ja kaalikas väga ebaühtlaselt üles; kapsaistutus oli raske, sest taimed hakkasid juba üle kasvama ja polnud muud võimalust kui nad 30 kraadiga maha istutada. Panime siis kohe eelmisel aastal ostetud vihmutuse peale ja päästsime nad niimoodi ära. Ilma selleta oleks kindlasti väga palju taimi välja läinud.”

Praegu kasvab kapsas väga jõudsalt, ka peedi-porgandi-kaalika üle pole põhjust nuriseda. Varajast kartulit loodeti juba juuli alguses noppima hakata, aga jahedad ilmad tõmbasid pidurit ja nii jõutaksegi selleni ikka tavapärasel ajal, 10. juuli paiku.

Katteloori all pole Vent varajast kartulit juba hulk aastaid kasvatanud, sest “sellega on paras peavalu, loori all kasvab ka umbrohi väga intensiivselt. Varajane kapsas on küll loori all, selle peab nii vara maha saama, et öökülmaoht on siis veel väga suur”.

Varajase kartuli kohta ütleb ta, et see tundub ilus olevat. Hilise kohta on veel vara midagi arvata.

Midagi head pole paraku öelda soojalembesemate taimede kohta: kõrvits, suvikõrvits ja avamaakurk on “seisvas olekus”.

“Avamaakurk on sel aastal paras peavalu,” tõdes Vent, et ka katteloorist pole oluliselt abi. “Kui juuli keskpaigani õiget ilma ei anna, siis võib saagi selleks aastaks maha kanda.”

Autor: Külli Kriis