Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Piimandussektoril puudub aastaid tagasi valmima pidanud kriisiplaan
"See pakett jäi meil tookord välja töötamata, sest tookord puudus otsene vajadus ja nii ta läks," tõdes piimaliidu tegevjuht Tiina Saron ERRi uudistele.
Nii piimatootjad kui -töötlejad on Euroopa Liidu toetusraha, aga ka laenude ja liisingute abil oma tootmist agaralt uuendanud ja laenukoormus on suur. Samas on tootjad võtnud sellega suure riski, sest halva turuolukorra tingimustes on raske laene tagasi maksta.
"See on üks teema, kuidas oma laene teenindada, et me ei kaotaks lühiajalises kriisis aastate jooksul saavutatut. Põllumajandussektorisse, eriti piima tootmisesse on tehtud väga palju suuri investeeringuid. Seal on maailma tasemel tehnoloogiad ja see on väga habras püsima, kui meid tabavad lühiajalised kriisid. Väga paljud investeeringud on tehtud riigi toel, seega on ka riigil huvi, et nende investeeringud säiliksid," rääkis Saron.
Liidu tegevjuhi sõnul on meetmed tegelikult juba ka olemas. "Päris palju olulisi meetmeid on seotud ühtse põllumajanduspoliitikaga, näiteks sekkumiskokkuost ja eraladustamine. Need meetmed on olemas, aga mõnes mõttes laiali, nii et asjaosalistel sageli puudub ka ülevaade oma võimalustest," märkis ta.
Põllumajandusministeeriumis arutatakse täna ka Vene impordikeelu mõjusid. Saroni sõnul on olukord segane ja selget ülevaadet tegelikult veel polegi.
"See piirang kehtestati ju absoluutselt kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele eranditeta. Nüüd seda piirangut lõdvendati, öeldi, et laktoosivabasid ja lastetoite ikkagi lubatakse, aga minu teada pole veel vähemalt ametlikult teatatud konkreetseid kaubakoode, mis nende alla kuuluvad," ütles Saron.
Ta rõhutas, et piimatootjad ja -töötlejad on Eestis nii tihedalt seotud, et hoop ühe pihta mõjutab kohe ka teist. Samas iga päevaga saab olukord selgemaks ja tööstused kohandavad oma tegevust sujuvalt.
"Tarbijatooted - jogurt, joogipiim jne - ju nii suurtes kogustes lattu valmis ei tehta, vaid neid toodetakse vastavalt tellimustele. Juustul, mille puhul on ekspordiks mineva kauba osakaal kõige suurem, on realiseerimisaeg suhteliselt pikk ning ma pakun, et praegu mingi osa juustust lihtsalt ootab olukorra selginemist. Piimapulbriga on samamoodi," rääkis tegevjuht.
Ta lisas, et Eesti eripära on ka see, et Venemaa kehtestas Eesti piimatootjatele ja -tööstusele impordipiirangu juba selle aasta alguses. "Me olime mõnes mõttes juba turu kaotamisega harjunud ja ma arvan, et siseturu osa jätkub praegu samas tempos, tarbimise langust ei ole täheldanud," ütles Saron.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele