2011. aasta jaanuaris avastati sigade Aafrika katku kolle Venemaal Leningradi oblastis. Euroopa Liidu piiririik Eesti alustas võitlust seakatku ohuga. Neli kuud hiljem turvameetmed tühistati – seakatk oli likvideeritud ning Eesti ja Euroopa suudeti puhtana hoida.
Kolm aastat tagasi Leningradi oblastis avastatud Aafrika seakatk oli senini Eestile kõige lähedasem haiguse puhkemise kolle. Toona keelati pärast haiguse avastamist Venemaalt elussigade, värske sealiha ja lihatoodete import Eestisse ja kogu Euroopa Liitu. Keelatud oli ka isiklikuks tarbimiseks ettenähtud loomsete saaduste sissetoomine Venemaalt saabuva reisija pagasiga.
Maksu ja Tolliameti abiga kontrolliti põhjalikult reisijate isiklikku pagasit ning elusloomade transpordivahendite puhtust - veokid pidid olema põhjalikult puhastatud ja desinfitseeritud enne Euroopa Liidu territooriumile sisenemist. Veovahendite desinfektsiooniks sobisid hästi kloori sisaldavad desovahendid nagu 5%-line kloramiinilahus, naatriumhüpokloritilahus, kloorlubi ja Virkon S lahjenduses 1:200.
Samuti kehtestati nõue, et Venemaalt saabunud veovahend tohib alustada uue loomapartii pealelaadimist loomakasvatusettevõttes mitte varem kui 48 tundi peale Venemaa piiri ületamist ja täiendavat desinfitseerimist Eestis, mis peab olema dokumentaalselt tõestatud. Nõude kontrollimiseks vahetati tihedalt infot ka Läti Veterinaar- ja Toiduametiga, kes jälgis ka omaltpoolt piiri ületavaid sõiduvahendeid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
10. mail 2011 võttis Veterinaar- ja Toiduamet täiendavate loomatauditõrje abinõude rakendamise nõude maha. Sigade katku kolded Leningradi oblastis olid likvideeritud. Eesti jäi seakatkust puutumata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.