Rapsi kasvatamine on aastate lõikes suurenenud ja üha populaarsemaks muutunud, mille on eelkõige tinginud kõrge realiseerimishind võrreldes teiste kultuuridega, samuti sobib raps hästi külvikorda erinevate keskkonnanõuete täitmiseks. Raps on näidanud häid tulemusi ka erinevatel aastatel Viljelusvõistlusel, kus võistlejad konkureerivad saagikuse ja tulukuse näitajatega.
Statistikaameti andmetel moodustas rapsi kasvupind 2012. aastal 15% põllukultuuride kasvupinnast (87,1 tuhat hektarit). Rapsikasvatuses on järjest suurenemas talirapsi külvipind ja vähenenud suvirapsi kasvatamine. Eelkõige on see tingitud talirapsi parematest majanduslikest näitajatest, samas tuleb arvestada ka kõrgemate riskidega kulude ja ilmastiku osas.
Kasvatamise edukus ja tasuvus sõltub mitmetest erinevatest teguritest, millega kasvatamisel tuleb arvestada. Põhirõhk on kindlasti agrotehnikal, õigetel töövõtetel, ajastamisel, ilmastikuoludel ja mulla viljakusel, kuid väga oluline on jälgida iga kultuuri kasvatamisel tootmiseks tehtavaid kulutusi ja tasuvust. Kõrvutada tuleb agrotehnoloogia ja majanduslik analüüs.
Hea võimalus oma tootmise tasuvuse analüüsimiseks ja majanduslike otsuste langetamiseks on kattetulu arvestus. Iga aastaselt teostab kattetuluarvestusi erinevate tegevusvaldkondade kohta Maamajanduse Infokeskus Jänedal.
2013. a. arvestuste tulemused näitavad, et kõige kõrgem tulukus suvirapsi puhul on saavutatud saagitaseme 3 t hektari juures 269,23 €/ha. Sama saagitaseme juures olid ka tootmiskulud 1 t suvirapsi tootmiseks kõige madalamad 301 €. Saagitasemetel 2 t ja 2,5 t on suuremad tootmiskulud ja tulu hektari kohta samuti madalam, vastavalt 78,26 €/ha (2 t) ja 138,02 €/ha (2,5 t).
Talirapsi on vaadeldud samal aastal saagitasemete 2 t, 3 t ja 4 t. Kattetulu lähtuvalt saagist on järgmine 2 t – 143,81 €/ha, 3 t – 334,27 €/ha ja 4 t – 624,10 €/ha. Tootmiskulud 1 t talirapsi tootmiseks olid vastavalt 337 €, 279 € ja 225 €.
Kuludena on arvestuste koostamisel vaadeldud masintöid ja muutuvkuludena seemet, väetist, taimekaitset ja vajaminevaid materjale. Kõik sisendite hinnad on võetud müügifirmade hinnakirjade järgi ja ilma käibemaksuta. Seemne, väetise ja taimekaitse kasutamisel on arvestatud agronoomiliste soovitustega.
Välja on töötatud tasuta töövahendid Excel-rakendustena. Eraldi arvestustabelid on olemas ka suvirapsi ja talirapsi jaoks. Tasuta alla laetavad tabelid on leitavad
SIIT.
Seotud lood
Tänavune viljelusvõistlus on juubelihõnguline – juba 10. aastat on Eesti põllumehed ajanud taga suuri saake ja kõrget tulukust. Vaata selle aasta tulemusi!
Parima saagi sai Tõnis Riisk Saimre Viljakasvatuse OÜst, kes sai saagiks 5,2 t/ha. Samuti saavutas Tõnis Riisk arvestusliku tulukuse võidu tulemusega 903 EUR/ha.
Rapsi kasvatamine on aastate lõikes suurenenud ja üha populaarsemaks muutunud, mille on eelkõige tinginud kõrge realiseerimishind võrreldes teiste kultuuridega, samuti sobib raps hästi külvikorda erinevate keskkonnanõuete täitmiseks. Raps on näidanud häid tulemusi ka erinevatel aastatel Viljelusvõistlusel, kus võistlejad konkureerivad saagikuse ja tulukuse näitajatega.
Nii teraviljade suurenenud külvipind kui pidevalt kasvanud kogusaak on Eestist teinud teravilja eksportiva riigi. Meie põllumeeste kasvatud vili leiab järjest suurenevas mahus kaugemaid ekspordisihtkohti.
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele