RMK nõukogu kinnitas RMK 2015. aasta eelarve, mille kogumaht on 169,3 miljonit eurot ja planeeritav kasum 35,2 miljonit eurot.
Valdava osa RMK tuludest annab metsamaterjali müük. 2015. aastal plaanib RMK müüa 3,3 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali 150 miljoni euro eest – koguseliselt on seda 2% võrra rohkem kui 2014. aastaks prognoositud. RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul suureneb RMK hoole all oleva metsamaa pindala järgmisel aastal seni reformimata riigimaa arvelt ning pikka aega majandamata metsast saab praegu eelkõige energiapuitu. „Sellest siis ka müüdava metsamaterjali koguse suurenemine ning kasv eelkõige hakkpuidu ja raidmete müügis,“ sõnas Kallas. Hakkpuitu ja raidmeid plaanib RMK järgmisel aastal müüa 38% rohkem kui sel aastal ehk 0,2 miljonit kuupmeetrit.
RMK kuludeks on 2015. aasta eelarves arvestatud 134 miljonit eurot. Kulutused metsamaterjali ülestöötamisele ja logistikale kasvavad seoses varumismahu kasvu ning sisseostetava ülestöötamis- ja veomahu teenuse hinna tõusuga. RMK üldhalduskulud vähenevad seevastu 800 000 euro võrra ehk 3%. Looduses liikumise võimaluste parendamiseks – eelkõige matkaradade ja muude puhkeobjektide ehituseks ja korrashoiuks – on plaanitud 3,5 miljonit eurot ehk 8% rohkem kui 2014. aastal. Looduskaitsetöödeks mõeldud 1,2 miljoni euro eest algavad elupaikade veerežiimi taastamistööd Soomaa rahvuspargi ja Endla looduskaitseala soostike servaaladel ning senisest suuremas mahus tehakse poollooduslike koosluste taastamistöid Lääne-Eestis ja saartel. Lisaks on looduskaitse eesmärgil tehtavateks investeeringuteks ette nähtud 2,1 miljonit eurot, mis on 60% rohkem kui tänavuses eelarves.
Investeeringute kogusumma aastaks 2015 on 24,9 miljonit eurot, millest 2,1 miljonit tuleb Euroopa Liidu tõukefondidest ja 22,8 eurot RMK omavahenditest. Suurimad investeeringud puudutavad metsateede ehitust ja kuivendussüsteemide rekonstrueerimist (17,8 miljonit eurot) ning taimlamajandust (2,4 miljonit eurot).
Seotud lood
Eestis on liiga palju võsa ja selle energeetilisel otstarbel ära kasutamine on hulga parem kui tänane põlevkivi põletamine, kirjutab Kinnistu OÜ juhataja Mart Erik.
Kuidas toetavad Syngenta bioloogilised tooted MEGAFOL ja VIXERAN põllukultuuride arengut ja lämmastikuga varustamist?
Enimloetud
4
Eesti veised võivad taastatud pärandniitudel edasi süüa
Viimased uudised
Eesti veised võivad taastatud pärandniitudel edasi süüa
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele