Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti piimatootjad: kas valitsus teadvustab piimasektori kriisi?
Eesti Põllumeeste Keskliit ja Põllumajandus-Kaubanduskoda paluvad peaministril ja valitsuse liikmetel tõsiselt teadvustada kriisiolukorda piimandussektoris ja võtta otsus erakorralise abi andmise kohta vastu veel selle nädala valitsuse istungil. Piimatootjate olukorra stabiliseerimine nõuab valitsuse kiireid leevendusmeetmeid.
Põllumeeste Keskliit on piimatootjate hulgas korraldanud kaks küsitlust (1. novembri ja 1. veebruari seisuga). Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimehe Kalev Kreegipuu sõnul on olukord kolme kuuga oluliselt halvenenud. „Põllumeestel on palju tähtajaliselt maksmata arveid ja liisingumakseid, enamus pankadest ei anna tootjatele lisalaene, ettevõtted on koondanud töötajaid ja mitmed piimatootjad kaaluvad lõpetamist. Kõik vastanud loodavad valitsuse erakorralisele abile.“, sõnas Kalev Kreegipuu.
„Piimatootjate keerulist olukorda võimendab otsetoetuste järsk vähenemine möödunud aasta lõpul, mis on tingitud juba 2013. aastal tehtud riigieelarve otsusest jätta põllumeestele maksmata ligi 25 miljonit eurot Euroopa Liidu poolt lubatud täiendavaid üleminekutoetusi. Tekib küsimus, kuidas jääda ellu ühisel turul, kui meie naabrid Läti ja Leedu on oma piimatootjaid siseriiklikult toetanud“, küsib Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Suurima põllumeeste maakonnaliidu, Tartumaa Põllumeeste Liidu esimehe Jaan Sõrra sõnul on erakorraline abi piimatootjatele lakmuspaberiks, mis näitab, kas peaminister ja valitsus hoolivad põllumeestest ainult sõnades või ka tegudes.
Taustainfo
Venemaa embargo EL põllumajandussaadustele on kestnud üle poole aasta. Piima kokkuostuhind on selle tulemusel drastiliselt langenud ja viimase kuue kuu jooksul püsinud ca 24 - 25 sendi tasemel. Maamajanduse Infokeskuse 2013. a andmetel kulub ühe kilogrammi piima tootmiseks keskmiselt 31 senti. Eesti piimatootjate jaoks tähendab ainuüksi piimahinna langus kokku ca 3,5 miljoni euro suurust kahju kuus. Statistikaameti andmetel oli Eestis 30. juuni 2014 seisuga 99 500 piimalehma, 2014. aasta lõpuks oli lehmade arv vähenenud 95 100 loomani (-4,4%). Lõpetamisest on teada andnud veerandsada loomapidajat, mis tähendab lehmade ja töökohtade arvu jätkuvat vähenemist. Veebruaris piimatootjateni jõudnud 6,9 miljonit eurot EL abi kompenseerib piimatootjate vähem kui kahe kuu kahjud ja on ebapiisav piimasektori kriisist väljatoomiseks. Euroopa Komisjon andis Balti riikidele ja Soomele erakorralist abi koos võimalusega lisada riigieelarvest kahjude kompenseerimiseks teine pool summast juurde.
1999. aasta kriisi ajal läks tapale 30 000 lehma ja praegused arengud näitavad, et see stsenaarium võib korduda. Uksele koputab ka piimakvooditrahv. Jaapani turu avanemine on positiivne, kuid selle mõju piima kokkuostuhinna kujunemisele on piiratud ja piimaturu olukorra stabiliseerumine võtab aega.
Lisainfo:Kalev Kreegipuu, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees, [email protected], tel 512 6185, tel 520 5857, 508 7320
Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja, [email protected]
Jaan Sõrra, Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees, [email protected]
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele