Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 7. juuli 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Patentide laiem kasutus EL põllumajanduses viib sortimendi vähenemisele ja patenditasude maksmisele asjade eest, mis ei olegi uudsed vaid loodusliku päritoluga omadused, lihtsalt veidi "vormistatud".

Tulemusena väheneb sordilisus ja lisanduvad täiendavad kulud.

Näitena tuuakse Briti firma taotlus brokkolile, mis sisaldab mõrudat antikantserogeenset ainet ning Iisraeli ettevõtte taotlus „kortsulisele“ tomatile, mille veesisaldust on vähendatud. Copa-Cogeca on nimetatud

taimedele patendikaitse andmise vastu, kuna selliste omadustega taimi ei ole leiutatud ega ka tehislikult loodud. Tegu on olemasolevate taimede ristamise tulemusena saadud uue sordiga, seega on tegu sordiaretusega, mis on puhtakujuline bioloogiline protsess.

Kardetakse, et nii võidakse laiendada patendiõigust kõigile sarnaseid omadusi kandvatele uutele brokkoli ja tomati sortidele. Vastavalt patendiõigusele peaksid põllumehed sellisel juhul taotlema litsentsi, täpsemalt ostma selle patendi omanikult või müügiloa hoidjalt. Niiviisi konsolideeruks seemnete tootmine ja seataks ohtu sordiaretus, innovatsioon ning bioloogiline mitmekesisus, laiemalt nii põllumehed kui ühiskond tervikuna.

Väheoluline ei ole ka see, et patenteerimine ning sellega kaasnev litsentseerimine tooks kaasa ka õiguskulude märkimisväärse kasvu, vaid üksikud suurfirmad võiksid seda endale lubada.