Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 2. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Segi ei tohi ajada põhjust ja tagajärge  ?  sigade import ei ole põhjus, vaid tagajärg. 

Eesti seakasvatajate Eesti Tõusigade Aretusühistu, Rakvere Farmid ja Atria Farmid hinnangul jätkub jõudsalt sealiha sektori allakäik. 

Eesti seakasvatuse potentsiaali hindamisel on esmatähtis jälgida põhikarja ehk emiste arvu dünaamikat. Käesoleva aasta alguses oli Eestis ligikaudu 30 000 emist. Emiste arv langes aasta alguses üsna ootuspäraselt ca 5% ja mis arvestades halba turuolukorda oli ka sektori loomulik reaktsioon ning ei vajanuks riigi sekkumist. Kahjuks on peale 3.tsooni piirangute kehtima hakkamist põhikarja arvukus Eestis katastroofilise kiirusega langema hakanud ja selle protsessi peatumist pole ette näha. Küsitluse ja hinnangute abil hindame emiste arvu arengut käesoleva aasta lõpuks nii:

-          Eesti Tõusigade Aretusühistu 14600-lt 8000-le

-          Rakvere Farmid 10500-lt – 8000-le

-          Atria Farmid 3500 ja ei plaani vähendada

Seega on järgmisel aastas Eestis 30% põhikarja vähenemine, mille tagajärjena realiseeritakse 250 000 nuumsiga Eestis vähem. Reaalne on see, kui möödunud aastal importisid erinevad firmad Eestisse kokku suurusjärgus 44,6% sealihast, siis järgmisel aastal on see number juba suurem ning ületab tootmise poole võrra.

Tuleb aru saada, et eilne (30.09.2015) Eesti suurima sealihatöötleja HKScan Estonia AS uudis, et nad impordivad neljandas kvartalis 10% elussigu enda toodangu jaoks  (mis on arvestades nende mahtusid ikka üsna väike protsent) on praegust olukorda seakasvatussektoris arvesse võttes täiesti arusaadav äriline otsus. Ja selle otsuse valguses tuleb näha põhjuseid, mis viisid sellise otsuseni.

Põhjus on sigade Aafrika katku levik, mille tõttu on paljud Eesti seafarmid sattunud katkutõrje piirangute 3. tsooni, mis seab väga ranged kriteeriumid kuidas sealiha võib töödelda, et seda saaks müüa ja eksportida. Reaalselt on sigade Aafrika katku tõttu Eestis taudipiiranguteta elussigade pakkumine märkimisväärselt vähenenud ning see kõik päädib üks hetk katastroofiga turgudel. Igaüks peaks aru saama, et ka rasketel aegadel tuleb elus püsida ning selleks tuleb oma turupositsioone hoida. Sellega säilitatakse ka töökohad.

Selle asemel, et populistlike ja ebaprofessionaalsete väljaütlemistega suurendada Eesti sealihasektori kahju, tuleks hakata mõtlema reaalsetele meetmetele ja nende elluviimisele, sest kaalul on mitte ainult toodangu vähenemine vaid ka töökohad nii farmides, tapamajades, lihalõikustes ja lihatööstuses.

Eesti seakasvatajate Eesti Tõusigade Aretusühistu, AS Rakvere Farmid ja Atria Farmid OÜ moodustavad 95% Eesti seakasvatusest.

Urmas Laht, Eesti Tõusigade Aretusühistu

Teet Soorm, Rakvere Farmid

Olle Horm, Atria Farmid