Maa-amet korraldas 2015. aastal enampakkumisi 995 kinnisasja müümiseks ja sõlmis 599 kinnisasja eraomandisse võõrandamise lepingut. Kokku võõrandas amet 2653 hektarit maad, millest laekus riigieelarvesse 9,99 miljonit eurot.
Maa-amet korraldas riigimaa müügiks enampakkumisi kõigis Eesti maakondades. Nagu varasematel aastatel nii suunati ka mullu kõige enam maid müüki Harjumaal ja kõige vähem Hiiumaal. Harju maakonnas oli enampakkumisel kokku 152 kinnistut kogupindalaga 459 ha, mis moodustas 15% kõigist müügis olnud kinnistutest. Hiiu maakonnas oli müügis 8 kinnistut kogupindalaga 23 ha.
Kõige enam oli müügis maatulundusmaad – 700 kinnisasja kogupindalaga 3908 ha. Keskmine müügis olnud maatulundusmaa oli 5,58 ha suurune, pakkumisi tehti 73%-le müügis olnud maatulundusmaa kinnisasjale. Kõige edukamad olid maatulundusmaade enampakkumised Valga maakonnas, kus pakkumised tehti koguni 95%-le müügis olnud üksustest. Samas aga Ida-Viru maakonnas tehti pakkumisi üksnes pooltele müügis olnud üksustest.
Enampakkumiste alghindade kogusumma oli 6,81 miljonit eurot. Müüki suunatud maatulundusmaade keskmine alghind oli 1742 eurot/ha, keskmiseks müügihinnaks kujunes 2450 eurot/ha. Kõige kõrgemaks kujunes maatulundusmaade hind Rapla maakonnas (keskmiselt 3513 eurot/ha) ja kõige madalamaks Lääne-Viru maakonnas (keskmiselt 1195 eurot/ha).
Müügis olnud maatulundusmaadest valdava osa ehk 71% moodustasid põllumaad. Ülejäänud olid metsamaa üksused. Samas olid müüki suunatud põllumaad oluliselt väiksema pindalaga kui metsamaad. Keskmine müügis olnud metsamaa üksuse pindala oli 8,2 ha ja keskmine põllumaa üksuse pindala 4,47 ha.
Maatulundusmaadele tehtud pakkumiste keskmine hind oli põllumaadel 2162 eurot/ha ja metsamaadel 2760 eurot/ha.
Muu sihtotstarbega kinnisasju oli müügis järgmiselt:
elamumaid – 192 kinnisasja, kokku 5,73 miljoni euro eest;ärimaid ja tootmismaid – 90 kinnisasja, kokku 4,47 miljoni euro eest;sihtotstarbeta maid ja sotsiaalmaid – 13 kinnisasja, kokku 1,84 miljoni eurot eest.
Nende ostmiseks esitati pakkumised 62%-le müügis olnud üksustest.
Elamumaid oli kõige enam müügis Harjumaal ja Ida-Virumaal, vastavalt 34 ja 33 kinnistut, pakkumised laekusid vastavalt 24 ja 29 kinnisasja otsmiseks. Keskmiseks elamumaa hinnaks kujunes 3,8 eurot/m2, kuid piirkonniti olid väga suured erinevused. Kõige kõrgemaks kujunes elamumaa hind Harjumaal – 17,68 eurot/m2.
Äri- ja tootmismaale tehtud pakkumiste keskmine hind oli 4,2 eurot/m2 ning selliseid kinnistuid oli kõige enam (25 kinnistut) müügis Harjumaal. Taas kujunesid hinnad keskmisest kordades kõrgemaks Harjumaal – 17,9 eurot/m2.
2016. aasta riigieelarve seadusega ette nähtud riigimaa müügikohustus on 13 miljonit eurot.
Autor: põllumajandus. ee
Seotud lood
"Maal saab täna elada eliit. Maaelu on läinud maast lahti, seal ei tegeleta enam põllumajanduse, kalanduse või metsandusega. Näeme ka, et elanikkonnast 20% käes on 80% maad," märkis geograaf Rivo Noorkõiv. "Seega, saame paljudel juhtudel rääkida maaelu taastamisest hobitaludena."
Maa-amet korraldas 2015. aastal enampakkumisi 522 kinnisasja rentimiseks ja sõlmis 400 kinnisasja rendilepingut.
Maksu- ja tolliamet (MTA) saadab sel nädalal rohkem kui 296 400 inimesele üle 362 400 maamaksuteate. Pea 80 protsenti teadetest jõuab inimesteni e-kirja vahendusel, 13 300 inimesele saadetakse info maksuteate kohta SMS lühisõnumiga ning 67 700 inimesele saadetakse teade posti teel rahvastikuregistrijärgsesse elukohta.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele