16. veebruaril 2017 toimus Eesti Lennuakadeemias Dotnuva Baltic ASi esimene talveseminar, kus anti ülevaade ettevõttest ja selle ajaloost, Eestis olevatest esindustest, veidi ka emafirmast Leedus ja tütarettevõttest Lätis. Samuti räägiti müügistruktuurist, käivete osakaalust ja statistikast.

- Dotnuva Baltic’u talveseminaril rõhk põllutehnikal
- Foto: Dotnuva Baltic AS
Tutvustati ettevõtte poolt esindatavaid brände. Pikemalt peatuti Case IH traktorite mudelitel. Esitluses toodi välja ka Case IH uus mudel Luxxum, mis on täiesti uus tase kompakttraktorite klassis. Luxxumi seerias on kolm mudelit - 100, 110 ja 120 ning neid toodetakse Austrias. Luxxumi seeria puhul tasub välja tuua, et masinal on käigukastist eraldiseisev hüdrosüsteem, esisilla vedrustus ja automaatne käigukast.
Seminari välisesinejaks oli Case IH tehase esindaja Maris Kanderans, kes rääkis Case IH highlightidest ajaloos, tehasetoest, visioonist ja arengusuundadest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kvernelandi tootejuht Urmas Lees tegi seminaril menuka ettekande Kvernelandi atradest. Nende ripp- ja haakemasinate puhul tasub välja tuua, et esitluses toodi välja ka muu hulgas uue põlvkonna i-Plough ader ja iMFarming kontseptsioon ehk täppisviljeluse lahendused.Ettekandeid tehti ka seemnesortide tutvustamiseks ja teraviljakäitlusseadmete esitlemiseks.
Külalisesinejateks olid seminaripäeval maaettevõtluse konsulent Epp Säga ja Tartu Terminali müügijuht Esko Oras.
Epp Säga tutvustas põllumeestele investeeringute võimalusi põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks. Juttu tuli taotlusvooru eelarvest, nõuetest toetuse taotlejale, toetuse määrast ja suurusest ning taotluste hindamist.Esko Oras tutvustas kuulajatele põllumajandusliku vedelkütuse turgu 2017. aastal.
Dotnuva Baltic ASi esimene talveseminar

16 fotot
- Dotnuva Baltic ASi esimene talveseminar
- Foto: Dotnuva Baltic AS
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.