Põllumeeste ühistu KEVILI nõukogu esimehe, Avispeamees OÜ juhi Jaak Läänemetsa sõnul on põldude lupjamise teema väga aktuaalne, eriti just rapsikasvatajatele.

- Jaak Läänemets: Lupjamise teema on väga aktuaalne
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Tema esmane soovitus on kombineerida erinevaid materjale. „Rõhu asetaksin kombineeritud lupjamise kohale - vastavalt vajadusele tuleks kasutada lupjamiseks erinevaid materjale. Tolmjad tuhad mõjuvad kiiremini, kuid nende mõju on lühiajalisem. Jämedamad jahud toimivad aeglasemalt, kuid nende mõju kestab kauem,“ soovitas Läänemets, kelle sõnul nemad lupjavad omi põlde vastavalt mulla analüüsi tulemustele. „Meie muldade pH jääb sageli 5 ja 6 vahele. Eesmärk on saada pH üle 6. See on tase, mille juures on enamik toitelemente taimede poolt kergesti omastatavad. Viimastel aastatel on saamas/saanud rapsipõldude suureks probleemiks kapsanuuter. Muldade happesus soosib selle levikut. Lupjamisest oleks kindlasti abi.“
Senine praktika
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas ja miks võiks klinkritolm olla lubatud taaskasutada?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui Eesti põllumehed saavad juba mitmendat aastat tõsta põldude mulla kvaliteeti keskkonnasõbraliku Enefix mullaparendaja abil, siis nüüd on see võimalus ka Läti põllumeestel. Sel suvel alustas Eesti Energia koostöös partneritega põlevkivituhast toodetud meliorant-mullaparendaja Enefix müüki Lätis.
Põllumajandustoetused on võõras raha - samas tegutsevad paljud valdavalt vaid toetuste nimel, ütleb põllumeeste ühistu KEVILI nõukogu esimees Jaak Läänemets.
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.