10. juulil avas PRIA Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi meetme "Püügivahendi parendamise toetus" taotlusvooru. Juba järgmiseks päevaks on taotlusi laekunud suuremas summas kui vooru eelarve toetusi määrata võimaldab.

- Kalurite huvi püügivahendi parendamise toetuse vastu on suur
- Foto: Postimees/Scanpix
Toetust saab kalapüügiluba omav kalalaeva omanikust kalur kasutada ankurdatud mõrdade soetamiseks Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel, mis aitab piirata alamõõdulise kala kaaspüüki. Samuti antakse toetust rannapüügil kasutatavate hülgepeletite ja hülge kahjustustele vastupidavamate mõrdade jaoks.
Kogu programmperioodi eelarve selle toetuse rahastamiseks on 3,9 miljonit eurot, käesolevaks taotlusvooruks on Maaeluministeerium kinnitanud 780 000 eurose eelarve.. Määruse § 7 lg 11 sätestab, et taotluste vastuvõtt kestab 30. novembrini või taotlusvooru eelarve jäägi ammendumiseni - kui eelarve ammendub enne 30. novembrit, peatatakse taotluste vastuvõtt varem.
11. juuliks on PRIAsse e-posti teel laekunud juba üle 30 taotluse ning toetust on taotletud üle ühe miljoni euro.Täpsemad nõuded taotlejatele ning tingimused toetuse saamiseks on kehtestatud maaeluministri
määrusega
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Praeguseks ongi püügivahendi parendamise toetuse taotlusi esitatud sellises summas, et PRIA-l tuleb taotluste vastuvõtt peatada. Määruses nõutud teade Ametlikes Teadaannetes avaldamiseks on koostamisel," ütles PRIA kalandustoetuste büroo juhataja Piret Ilves. "Kel oli plaan toetust taotleda, aga taotlus on veel esitamata, neil soovitame taotlema tulla järgmises taotlusvoorus, mis eeldatavalt toimub 2018. aastal."
Rohkem infot püügivahendi parendamise toetuse ja taotlusvooru kohta on PRIA
kodulehel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.