Kiisler: eesistumise eesmärgid kalanduses on ambitsioonikad

Eesti keskendub oma eesistumise ajal järgmistele kalandusteemale:

Mitmeaastased majandamiskavad. Olulisi varusid tuleb majandada läbi mitmeaastaste majanduskavade. See tähendab, et varude hea seisundi tagamiseks on kirja pandud mitmeaastane tegevuskava, muu hulgas ka seda, mida peab tegema, kui üks või teine varu peaks langusesse sattuma.  Ühtlasi seab selline kava selged piirid, mida ja kui palju varudega teha võib. Eesti loodab oma eesistumise ajal jõuda Põhjamere majandamiskava osas kokkuleppele Euroopa parlamendiga. Aadria mere kava osa jätkub arutelu EL Nõukogus.

Lisaks on Eestil plaanis uuendada ja taasavada arutelu Läänemere lõhevarude majandamise mitmeaastase kava üle. Viimati toimus arutelu 2012. aastal. Läänemere piirkonna lõhejõgedes valmistab lõhe ning nende vähenev arvukus tõsist muret. Uue kava eesmärk on tagada looduslike lõhejõgede jätkusuutlik majandamine ning Läänemere lõhevaru kaitse. Kavas olevat järgides paraneb ühtlasi nii kalade seisund ning ühtlasi on tagatud ka see, et lõhepüük Läänemere piirkonnas annab ka edaspidi tööd ja tulu.

Kalapüügi kvootide jaotamine EL vetes ja väljaspool. Selleks, et olulisemad kalavarud oleksid majandatud jätkusuutlikult, lepivad liikmesriigid igaks aastaks püügikvoodid omavahel kokku. 2018. aasta kvoodimäärused lepitakse kokku eesoleval sügisel ja seda siis Eesti juhtimisel. Ühe teemana tõuseb kvoodiläbirääkimistel üles teaduspõhine kalavarude majandamine. See tähendab seda, et 2020. aastast tuleb kvoodi määramisel lähtuda teadussoovitustest. Oktoobris plaanitakse vastu võtta Läänemere püügivõimaluste määrus ning detsembris Musta mere ja EL ülejäänud vete ning rahvusvaheliste vete kvoodimäärused.