Kiisler: eesistumise eesmärgid kalanduses on ambitsioonikad

Eesti roll eesistujana on vastutada Euroopa Liidu tasandil liikmesriikide läbirääkimiste eest ning saavutada kõikide osapoolte jaoks vastuvõetavaid kompromisse. Läbirääkimiste eesmärk on ühise kalanduspoliitika tõhus rakendamine, tagades sealjuures selle, et maksimaalne jätkusuutlik saagikus saavutatakse 2020. aastaks.

Euroopa Liidu kalandussektor on suuruselt neljandal kohal maailmas ning annab tööd rohkem kui 350 000le inimesele. Oma kalavarude pärast muretsev Euroopa on võtnud eesmärgiks tagada jätkusuutlik kalapüük, kaitstes samaaegselt nii tarbijate kui kalurite huve ja vajadusi.

„Püüame leida õiglase tasakaalu kalavarude jätkusuutlikkuse ning meie kalandussektori elujõulisuse vahel. Peame Euroopa Parlamenti selles oluliseks partneriks ning ootame viljakat koostööd erinevate kalaekspertidega,“ ütles Kiisler.

Eesti keskendub oma eesistumise ajal järgmistele kalandusteemale:

Mitmeaastased majandamiskavad. Olulisi varusid tuleb majandada läbi mitmeaastaste majanduskavade. See tähendab, et varude hea seisundi tagamiseks on kirja pandud mitmeaastane tegevuskava, muu hulgas ka seda, mida peab tegema, kui üks või teine varu peaks langusesse sattuma.  Ühtlasi seab selline kava selged piirid, mida ja kui palju varudega teha võib. Eesti loodab oma eesistumise ajal jõuda Põhjamere majandamiskava osas kokkuleppele Euroopa parlamendiga. Aadria mere kava osa jätkub arutelu EL Nõukogus.

Lisaks on Eestil plaanis uuendada ja taasavada arutelu Läänemere lõhevarude majandamise mitmeaastase kava üle. Viimati toimus arutelu 2012. aastal. Läänemere piirkonna lõhejõgedes valmistab lõhe ning nende vähenev arvukus tõsist muret. Uue kava eesmärk on tagada looduslike lõhejõgede jätkusuutlik majandamine ning Läänemere lõhevaru kaitse. Kavas olevat järgides paraneb ühtlasi nii kalade seisund ning ühtlasi on tagatud ka see, et lõhepüük Läänemere piirkonnas annab ka edaspidi tööd ja tulu.

Kalapüügi kvootide jaotamine EL vetes ja väljaspool. Selleks, et olulisemad kalavarud oleksid majandatud jätkusuutlikult, lepivad liikmesriigid igaks aastaks püügikvoodid omavahel kokku. 2018. aasta kvoodimäärused lepitakse kokku eesoleval sügisel ja seda siis Eesti juhtimisel. Ühe teemana tõuseb kvoodiläbirääkimistel üles teaduspõhine kalavarude majandamine. See tähendab seda, et 2020. aastast tuleb kvoodi määramisel lähtuda teadussoovitustest. Oktoobris plaanitakse vastu võtta Läänemere püügivõimaluste määrus ning detsembris Musta mere ja EL ülejäänud vete ning rahvusvaheliste vete kvoodimäärused.