Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 21. juuli 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Praegu eelnõujärgus oleva dokumendi eesmärk on pidada arvestust selle üle, kuidas maa- ja metsakasutus* mõjutab liikmesriigi CO² tasakaalu. Esialgu on välja käidud põhimõte, et riigi raiemaht ei tohiks ületada varasemat raiepraktikat ja -intensiivsust. Hetkel on referentstasemeks hääletatud periood 2000–2009.

Eesti Erametsaliit koos teiste Euroopa metsandusorganisatsioonidega leiab, et selline arvestuspõhimõte oleks metsarikastele riikidele, nagu Eesti, Soome ja Rootsi, ülekohtune.

Näiteks Eesti raiemaht perioodil 2000–2009 oli keskmiselt 8,12 miljonit tm aastas. Arvestades, et meie majandusmetsade juurdekasv on 14,1 miljonit tm aastas (2016), lubaks uued arvestusreeglid Eestil raiuda vaid 57% aastasest juurdekasvust. Referentstasemest üle raiudes muutuksime arvestusreegli järgi CO² emiteerijaks ja peaksime maksma trahvi.

Tekiks olukord, kus riigid, kes varasemal perioodil on vähem raiunud, saaksid karistada. Samas riigid, kes on raiunud rohkem, saavad olenemata metsa juurdekasvust karistamatult edasi raiuda. Senine säästva metsamajanduse põhimõte raiuda juurdekasvu piires enam ei kehtiks.

Mets on taastuv ressurss ja metsamajandus oluline osa biomajandusest. Viimase 25 aastaga on metsapindala Euroopa Liidus suurenenud 10 miljoni hektari võrra, mis on võrdne kogu Saksamaa metsa pindalaga, ulatudes kokku 185 miljoni hektarini. Säästliku metsamajanduse tõestuseks on ka fakt, et kasvava metsa tagavara on sellel ajavahemikul tõusnud kolmandiku võrra.

Metsade roll kliimakujundajana väljendub kolmes aspektis: kasvav mets seob CO²-te; mets ja puidupõhised tooted talletavad süsinikku; puidupõhised tooted asendavad fossiilseid kütuseid ja teisi energiamahukaid materjale. Lisaks on metsade kasutamisel oluline roll tööhõive parandamisel ja maaelu arengus.

Siseriiklikult on Eestil seljataga pikk diskussioon raiemahu ja juurdekasvu teemadel. EL eesistujana lasub meil nüüd ülesanne leida metsakasutuse arvestusreeglite seadmises kompromiss, mis sobiks kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele.