Maaparandustoetust küsiti kaks korda rohkem kui eelarves vahendeid

Sel aastal küsiti metsamaaparandustöödeks toetust pea kaks korda rohkem kui eelarves vahendeid. Kokku esitati 84 taotlust kogusummas 385 355 eurot, toetuse eelarve on 200 tuhat eurot. Viimastel aastatel on metsaomanike huvi toetuse taotlemise vastu püsinud kõrge.

Metsamaaparandustööde toetuse abiga pannakse vanades kraavides vesi uuesti voolama. Toetatakse kuivenduskraavide, eesvoolude ja truupide uuendamist ning voolunõvade rajamist. See parandab liigniisketel aladel asuvate metsade kasvutingimusi, suurendab puistu juurdekasvu ning hõlbustab metsadele ligipääsu. Uute maaparandussüsteemide rajamiseks Erametsakeskusest toetust küsida ei saa.

Maaparandussüsteemid kulgevad tavaliselt üle mitme metsaomaniku kinnistu, mistõttu eeldab tööde planeerimine ja toetuse taotlemine metsaomanike tihedat koostööd. Siin on metsaomanikele appi tulnud ka metsaühistud, kes oma liikmete eest toetust taotlevad.

Sel aastal esitasid oma liikmete eest taotluse 6 metsaühistut, kes küsisid ligi viiendiku kogu taotletud toetuse mahust. Nende seas oli ka Vooremaa Metsaühistu, mille juhi Harry Pütsepa sõnul on töid lihtne planeerida, kui metsaomanikud ise aktiivselt kaasa löövad ja naabritega läbirääkimisi pidada aitavad. Kõige töö- ja ajamahukamaks võib tema sõnul kujuneda kraavide registrisse kandmine. Toetust saab aga küsida üksnes maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide uuendamiseks.

2014. aastal tehtud erametsade infrastruktuuri uuringu järgi on ligemale pooled vanad kraavid maaparandussüsteemide registris arvele võtmata. Sama uuringu järgi asuvad aga umbes pooled Eesti erametsad märgadel kasvukohtadel, mistõttu jääb täna registreeritud maaparandussüsteemide mõju erametsadele tagasihoidlikuks.