Keskkonnaministeerium uuendas vääriselupaikade määramise ja kaitse põhimõtteid, ühe olulisema muudatusena on nüüdsest kohustusliku kaitse all ka kõigi avalik-õiguslike juriidiliste isikute metsas (sh munitsipaalmaadel) asuvad vääriselupaigad. Uuendatud metsaseaduse ja vääriselupaikade määruse tulemusena suurenes vääriselupaikade kogupindala Eestis üle kahe korra ligi 21 200 hektarini.
Keskkonnaministeerium uuendas vääriselupaiku puudutavaid põhimõtteid
  • Keskkonnaministeerium uuendas vääriselupaiku puudutavaid põhimõtteid
  • Foto: Postimees/Scanpix
Metsa vääriselupaik on haruldaste ja ohustatud liikide eluks sobivate kasvukohatingimustega ala metsas. Riigimetsas asuvate vääriselupaikade kaitse on kohustuslik, eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.
Metsaseaduse muudatusega võeti maha varasemalt kehtinud 7 hektariline suuruse piirang ehk nüüd loetakse vääriselupaigaks ka üle 7 hektari suuruseid alasid. Samuti võivad need asuda kaitstavatel loodusobjektidel, seal hulgas nii piirangu- kui ka sihtkaitsevööndites.
Aastatel 1999-2002 viidi läbi vääriselupaikade inventuur, mis lähtus samadest, nüüd taastatud põhimõtetest. Inventuuri-aegsete andmete värskendamise tulemusena enam kui kahekordistus Eesti vääriselupaikade pindala - tänase seisuga on Eestis 8586 vääriselupaika kogupindalaga 21 176 ha.
Metsaseaduse muudatused jõustusid 1. septembril 2017. Vääriselupaikade määruse muudatused jõustusid 18. septembril 2017 ning need olid tingitud osaliselt metsaseaduse muutmisest ning osaliselt vajadusest ajakohastada vääriselupaiga valiku juhendit.
Vääruselupaikade kohta leiab täpsemat infot keskkonnaregistri avaliku teenuse lehelt: http://register.keskkonnainfo.ee
Vääriselupaikade paiknemise kohta leiab infot metsaregistrist: https://mets-ave.envir.ee/#/

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele