• 03.11.17, 07:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Projekt aitab vähendada loomasõnniku toitainete sattumist Läänemerre

Üks peamisi probleeme maailma loomakasvatustes on saasteainete lendumine atmosfääri ning sõnnikumajandusest pärinevate toitainete jõudmine pinna- ja põhjavette, mille tulemusel halveneb vee kvaliteet ning toimub veekogude eutrofeerumine.
Projekt aitab vähendada loomasõnniku toitainete sattumist Läänemerre
  • Projekt aitab vähendada loomasõnniku toitainete sattumist Läänemerre
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Et muuta loomasõnniku kasutamine Läänemere piirkonnas tõhusamaks, osalevad Eesti Maaülikool ja Eesti Taimekasvatuse Instituut programmis „Manure Standards“, töötades välja rahvusvaheliselt ühtseid juhiseid sõnniku koguste ja omaduste määramiseks nii põllumajandusettevõtetes kui ka kasutamiseks seadusandluses. Uute sõnnikustandardite rakendamine parandab toiteainete taaskasutust ning vähendab toiteainete kandumist Läänemerre.
Projektis osalevad kõik otseselt Läänemerd mõjutavad riigid, muuhulgas Venemaa, mis kasutavad täna erinevaid meetodeid orgaaniliste väetiste ja neist pärinevate toitainete koguste arvestamiseks. „Kõikides riikides sarnase süsteemi kasutamine annaks hea võimaluse keskkonnariskide vähendamiseks. Siinkohal tuleb arvestada, et mõnes riigis, nagu Taani, on vastav süsteem väga kõrgel tasemel, samas kui mujal võib olla süsteem vananenud või hoopis puudulik. Seetõttu on projekti oluline eesmärk ka nimetatud valdkonnas mahajääjate järele aitamine,“ rääkis Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent Allan Kaasik.
„Väga oluline on arvestada kõigi sihtrühmade soovidega, mistõttu viiakse kõik tegevused läbi projektis osalevate partnerite ja assotsieerunud organisatsioonide ja teiste oluliste teadus-, põllumajandus-, nõuande- ja poliitikaid kujundavate organisatsioonide tihedas koostöös. Seejuures publitseeritakse juhendid nii inglise kui ka osalevate riikide riigikeeltes ja levitatakse projekti üritusel, publikatsioonides ja interneti vahendusel. Lisaks koostatakse proovivõtmise kohta juhendav film, kus demonstreeritakse proovivõtmise protseduuri praktikas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Projekti rahastab Interreg Baltic Sea Region programm. Projekti kestvus on 1.10.2017–31.12.2019.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.09.25, 15:43
FJDynamics hoogustab Eesti põllumajandust põnevate uute lahendustega
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele