Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskkonnaministeeriumi vastus Riigikontrollile: tegevused käivad ja paljugi on juba tehtud
Keskkonnaministeerium jagab Riigikontrolli muret, et paljude Eesti alade kohta puudub info kas ja kuidas seal reovett kogutakse. Samuti ollakse nõus sellega, mis puudutab põllumajandustootmisest tulenevat pinna- ja põhjaveereostust. Siiski on mõned nüansid selle teema juures, millele tuleb tähelepanu pöörata.
Päris suur osa ehk 83% Eesti elanikest on ühiskanalisatsiooniga liitunud. Eestis on veel piirkondi, kus ei ole jõutud kanalisatsiooni välja ehitada või reovee kokku kogumine ei vasta nõutud tasemele. Seega on vaja teha lisainvesteeringuid ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks või nõuetekohaste kogumismahutite paigaldamiseks.
Selge on see, et 100% ühiskanalisatsiooniga kaetust ei suuda me kunagi saavutada ja see polegi meie eesmärk. Nii mõnedki majapidamised ja talud asuvad sellistes kohtades, kuhu tuleks ühiskanalisatsiooni majja viimiseks kilomeetrite viisi torustikku rajada ja see ei ole lihtsalt mõistlik. Küll aga on sellistes kohtades oluline, et reovesi kogutakse kokku ja käideldakse nõuetekohaselt.
Eelmisel aastal tegi Keskkonnainspektsioon koos omavalitsustega kontrolle Harku, Saku ja Kohila valdades ning nõuetele ei vastanud hinnanguliselt veidi alla poole kohtkäitlussüsteemidest. Osalt on see probleem iseloomulik just endistele suvilapiirkondadele, kuhu on nüüd alaliselt elama asutud. Näeme, et igal kohalikul omavalitsusel on siin oluline roll, et tagada asjakohaste eeskirjade ja ehitusjärelevalve kaudu see, et tema piirkonna inimesed käitlevad reovett nõuetekohaselt.Keskkonnaministeerium plaanib kohtkäitlussüsteemide rajamiseks peatselt käivitada ka toetussüsteemi.Samuti nõustume Riigikontrolliga küsimuses, mis puudutab põllumajandustootmisest tulenevat pinna- ja põhjaveereostust. See on suureks probleemiks eelkõige kaitsmata põhjaveega aladel, kus iga-aastased seiretulemused näitavad nitraatide kasvu põhjavees. Küll aga ei ole Riigikontroll meie hinnangul oma auditis võtnud arvesse 2016. aastal tehtud muudatusi, mille eesmärk oligi viia Eesti õigusesse sisse tasakaalustatud väetamise põhimõtted ja seada täiendavaid veekaitse nõudeid põllumajanduse mõju vähendamiseks veekeskkonnale. Osa muudatustest on üleminekuajaga ning jõustuvad alles järgmisel aastal, sestap on praegu ennatlik taas hakata seaduseid muutma kui me pole veel näinud, kas tehtud muudatused on piisavad.Riigikontroll tõi oma auditis välja, et põhjavee seire ja uuringud ei ole seni andnud head ülevaadet sellest, kui suur on koormusallikate põhjustatud mõju. Kinnitame, et seirevõrk on täna täiesti olemas ja toimib. Seirevõrgu loomisel oleme lähtunud põhimõttest, et seirevõrgu tihedus oleks suurem kõrge inimtegevuse mõjuga piirkondades, nagu nt Tallinnas ja Ida-Virumaal. Kuid eks alati saab asju sh seiret paremini teha. Põhjavee seire edasi arendamiseks on meil kavas ka uuring, millega vaadatakse kriitiliselt üle kogu seirevõrk. Väga mahukas uuring peab valmima 2019. aastal.Riigikontroll teeb oma auditis ettepaneku analüüsida tagatisraha süsteemi vajadust kindlustamaks, et pärast kaevandamise lõppemist oleks kõigile kaevandamisest mõjutatud majapidamistele kättesaadav puhas joogivesi. Selline uuring, mille alusel saaks tagatisraha süsteemi välja töötada, on meil juba töös. Uuring valmib 2018. aasta mais ning pärast uuringu valmimist saame kavandada täpsemaid tegevusi, kuidas tulevikus tagada põhjaveele tekitatud kahju likvideerimine.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele