Põllumajandusamet (PMA) kontrollib suvel suurendatud tähelepanuga taimekaitsevahendite kasutamist rapsikasvatuses. Õitsva rapsi kasvuaegne kontroll hõlmab ka proovivõtmisi, et analüüsitulemustega välja selgitada taimekaitsevahendite tegelik kasutamine.

- Rapsipõld
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Proovide analüüsitulemused võimaldavad jälgida põlluraamatu seaduspärast täitmist, kulunormidest ja ooteaegadest kinnipidamist ning lisaks ka seda, kas kasutatud on lubatud vahendit ja õigel kultuuril.
Rapsikasvatajate eksimused taimekaitsevahendite kasutamisel on suur oht kõikidele tolmeldajatele. Peamiseks põhjuseks läbi aastate on olnud preparaatides kasutatav toimeaine dimetoaat. Põllumajandusamet tuvastas ka eelmisel aastal rikkumised, mille tagajärjel hukkusid mesilaspered.
Põllumajandustootja peab teadma, et kasutada võib üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Tuleb jälgida, et vahendit kasutatakse ainult lubatud kultuuridel, õige kulunormiga ja õiges kasvufaasis. Samuti peab taimekaitsetöödel arvestama sobilike ilmastikuoludega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestis kehtib juba aastaid mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmiseks taimekaitsevahendi õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida vaid siis, kui taimekaitsevahendil on vastav märge, ja sellisel juhul võib seda teha varahommikusel või hilisõhtusel ajal (kell 22.00 – 05.00), mil mesilased ei lenda. Samuti on mesinikul ja põllumehel omavaheline teavitamiskohustus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Põllumajandusameti, Maaeluministeeriumi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, tööstuse, mesindusorganisatsioonide ja teadlaste esindajate kohtumisel olid arutlusel taimekaitsevahendite mõju mesilastele ja informatsioon toote märgistusel.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.