Põuane suvi tekitas teravilja kasvatajates tuska, sest suvekuumus vähendas märkimisväärselt põldude saagikust ja seeläbi ka kasumeid. Samas pole viljakasvatajad ainsad, kes põua vilju maitsevad, sest kuigi rohusöödaga pole probleemi, peab söödavilja tõenäoliselt Venemaalt või Ukrainast sisse ostma.
- Suvine põud sööb ära karjakasvatajate kasumi Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Saaremaal asuva Tammsalu talu peremehe Tõnu Posti sõnul tabas põud Eestit erinevalt – kui päike kuivatas põldusid enam Põhja-, Lääne-Eestis ja saartel, siis Kagu- ja Lõuna-Eesti põldudel kasvanud vili sai nautida rohkem sademeid. „Kui ma oma ettevõttest räägin, siis jah, meie teravilja saagikus oli väike. Eriti suvise teravilja puhul,“ nentis Post.
Samas on tema sõnul rohusööda olukord parem. „Esimene ja teine niide olid tõepoolest väiksemad, aga kolmas niide on päris tugev. Seega arvan, et väga paljud saavad oma sööda varutud. Kellel see põua tõttu ei õnnestu, siis Eestis on talvel kindlasti seda müügis,“ oli Post optimistlik. Ta küll tõdes, et mõnes piirkonnas võib olla siloga keerulisem, kuid need puudujäägid peaksid Posti hinnangul korvama kogutud silovarud.
Piima hinna kasvu nullib sisendhindade tõus
Piimakarja kasvatajate elu teeb sel aastal pisut kergemaks see, et piima hind on nii Euroopas kui ka Eestis tõusnud. Teisalt tunnistas Post, et piima hinna kerge kasvutrendi nullib ära elektri, kütuse ja sööda hinna hoogne kasv. „Samas ma ei arva, et keegi otseselt selle hinnavahemiku pärast suures kahjumis on, kuid piima müügist saadav kasumimarginaal on jäänud tagasihoidlikuks tänu tootmissisendite hinna tõusule,“ selgitas Post.
„Kui nüüd mõelda nende karjakasvatajate peale, kellel ei ole oma teravilja ja kellel tuleb sööta sisse osta, siis sisseostetav teravili on tunduvalt kallim ja muudab tootmise kallimaks,“ märkis Post. Siinkohal ei saa Posti sõnul süüdistada piimakarjapidajat ka piltlikult öeldes munade ühte korvi panemises. „Kui sul ikka sobivaid maid teravilja kasvatamiseks pole, siis seda teha ei saa ja sa peadki sööta sisse ostma,“ sõnas Post.
Tema sõnul pole aga mõeldav, et loomakarja piiratakse selle nimel, et teravilja kasvatada, sest sel juhul jäävad mõlemad toodangud väikseks.
Sellisel juhul võivad aidata põllumajandusühistud, kus karjapidajad saavad osta ühiselt soodsama hinnaga sööta ja müüa parema hinnaga ka toodangut. „Need ühistud täiesti toimivad, kuid nendest peaksid paljud julgemalt osa võtma,“ leidis Post. Tema sõnul pole mõnel põllumehel piisavalt usaldust ühistute vastu ja loodetakse üksi hakkama saada. „Arvatakse, et teised on kõrval turul eeltöö ära teinud ja hinna üles tõstnud, kuid tegelik elu näitab, et tootjad peaksid panustama ühistulisse tegevusse ning arvan, et kõigil oleks elu natuke parem,“ arvas Post.
Aasta algas optimistlikult
Kuigi põllumajanduses on keeruline aasta, teatas SEB, et selle aasta esimeses pooles kasvas nende väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete laenu- ja liisinguportfellis põllumajandussektori ettevõtete arv 10 protsenti. SEB väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete segmendi juhi Edward Rebase sõnul ei osanud talupidajad kuuma suve ette näha, mistõttu võib suurenenud laenukoorumus hakata osaliselt mõjutama laenukohustuse võtnud talunike finantsseisu. „Aasta teises pooles me nii palju investeeringuid selles sektoris uude tehnikasse kindlasti ei näe, samuti mitte järgmisel poolaastal,“ kommenteeris Rebane põllumajandussektori finantseerimisaktiivsust.
Täna Äripäeva raadios
Äripäeva raadios: Raul Rosenberg ja Roomet Sõrmus rääkimas põuast, tänavusest saagiaastast ja riskide juhtimisest.
Äripäeva raadiosaade Kasvupinnas on eetris kell 15.00 ja kordus on kell 19.00. Saadet saad kuulata
SIIT.
Tõnu Post leidis, et hädalaenuga tootmise päästmine pole praegu väga halb mõte. „Kui sa ikka usud oma firmasse, sa tead, et saad heal aastal hakkama ja võtad ühel aastal laenu juurde, et raskel ajal hakkama saada, siis see ei ole mingi vale ega halb samm, vaid praeguses majanduses täiesti normaalne,“ arvas Post. Ta tuletas meelde, et riik on andnud maaelu edendamise sihtasutuse (MES) kaudu põllumeestele väljalaenamiseks 20 miljonit eurot. „Arvan, et see on siiski võimalus, sest eriti kui viljakasvatuse peale mõelda, siis nii kehva aastat pole enam päris kaua olnud ja normaalsel aastal peaks laenu tasa teenima,“ arvas Post.
Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.
Allan Rajavee
Äripäev AS
Seotud lood
Kuidas toetavad Syngenta bioloogilised tooted MEGAFOL ja VIXERAN põllukultuuride arengut ja lämmastikuga varustamist?
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele