• 19.11.18, 15:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Antibiootikumiresistentsus on üha suurenev probleem

18. novembril tähistati Euroopa Antibiootikumipäeva. Päeva eesmärgiks on pöörata inimeste tähelepanu antibiootikumide liigsele kasutamisele.
Antibiootikumiresistentsus on üha suurenev probleem
  • Antibiootikumiresistentsus on üha suurenev probleem
  • Foto: Postimees/Scanpix
Antibiootikume kasutatakse inimeste ja loomade bakterhaiguste raviks. Antibiootikumide liig- ja väärkasutamisel võib tekkida antibiootikumiresistentsus ehk AMR. Bakterite muutumisel resistentseks kaotavad antibiootikumid oma toime.
 
loe lisaks
Bert van Niejenhuis: Hollandis annab iga farm täpselt aru, kui palju ta on antibiootikume ostnud
Veterinaar- ja Toiduametil (VTA) on oluline roll antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava elluviimisel. Läbiviidava järelevalve käigus loomapidajate teadlikkuse tõstmine,   tõhusam ravimiarvestuse kontroll, antibiootikumide vastutustundliku kasutamise põhimõtete jälgimine ning osalemine antibiootikumide kasutamise infosüsteemi väljatöötamisel täidavad kõik seda eesmärki.

Artikkel jätkub pärast reklaami

VTA loomatervise- ja heaolu osakonnajuhataja Harles Kaupi sõnul tuleb antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses vähendada. “Antibiootikumiresistentsusese levikule aitab kaasa antibiootikumide liigkasutamine loomakasvatuses. Kõige efektiivsem viis antibiootikumiresistentsusega võitlemiseks on antibiootikumide tarvitamise vähendamine,” selgitab Kaup
“Esimeseks sammuks on bioohutuse parendamine loomakasvatussektoris. Selle abi ennetaksime haiguseid ning väheneks vajadus kasutada antibiootikume. Seega võitleme põhjustega, mitte tagajärgedega,” lisab Kaup.  

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.09.25, 15:43
FJDynamics hoogustab Eesti põllumajandust põnevate uute lahendustega
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele