Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 17. detsember 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tornator Eesti: „igaks juhuks” piirangud segavad mõistlikku metsamajandust

Martin Tishleri sõnul on Eesti metsanduses palju, millega rahul olla, kuid samas asju, mida annaks paremaks muuta.
Foto: Tornator Eesti:
Tänavusel metsamajandajate konkursil professionaalse metsamajandaja tiitli pälvinud Tornator Eesti OÜ on Eesti üks suuremaid erametsaomanikke, kes jälgib oma iga-aastast jätkusuutlikku raiemahtu, istutades näiteks 2018. aastal üle 1,4 miljonit taime. Ettevõtte maakasutuse spetsialisti Martin Tishleri sõnul on Eesti metsanduses palju, millega rahul olla, kuid samas asju, mida annaks paremaks muuta.

Eesti Erametsaliit tunnustab juba kaheksandat aastat tublisid metsaomanikke, kes majandavad oma metsa heaperemehelikult ning kooskõlas loodusega.

2018. AASTA PARIMA METSAMAJANDAJA KONKURSI TULEMUSED:

Lauri Salumäe – 2018. aasta parim metsamajandaja (Lääne-Virumaa)Maive Vaarpu – taimetundja metsaomanik (Hiiumaa)EELK Ridala Püha Magdaleena kogudus – ühistegevust toetav metsaomanik (Läänemaa)Ilmo Torn – laiahaardeline metsaomanik (Saaremaa)Märt ja Oliver Koitmaa – tubli hobimetsaomanik (Tartumaa)Tornator Eesti OÜ – professionaalne metsamajandaja (üle Eesti)Jüri Stroo – tubli püsimetsamajandaja (Lääne-Virumaa)Mikk Vakkum – metsamajanduse tulevikutegija + Deskise eriauhind (Järvamaa)Mare ja Heini Kunimägi – innukas metsauuendaja + AS Plantex/Juhani Puukool eriauhind (Viljandimaa)

 

„Üks peamisi probleeme on, et huvigrupid riigi ja omavalitsuste näol kipuvad unustama eraomandi olemasolu. Metsamajandamine on seadustega väga reguleeritud tegevus, mis tähendab, et kõik Eesti metsad on niigi piirangutega, mis enamasti on vajalikud, kuid probleemne on uute piirangute seadmine maale ja majandamisele, mille puhul omanikele saamata jääva tulu kompenseerimine on puudulik või paljudel juhtudel puudub üldse,” toob Tishler näiteks.

Ta lisab, et põhjendatud looduskaitselised piirangud on vastuvõetavad ning vajalikud elukeskkonna heaks, aga oma tegevuses puutuvad Tornatori spetsialistid kokku ka väga nõrgalt põhjendatud kaitsealade moodustamisega. Näiteks pinnavormi kaitseks moodustatava ala puhul nii „igaks juhuks“ keelatakse ka mõistlik metsamajandamine, mida on seal varemalt väiksemate piirangutega tehtud. „Kohati jääb mulje, et iga hinna eest püütakse võimalikult suur pindala metsamajandamisest välja jätta, unustades sealjuures, et selle tulemusena majandamissurve ülejäänud aladele suureneb.”

Rahanappus pärsib riigil kohustusi maaomanike eest täita

Kui seatavad piirangud on vastavalt kompenseeritud, siis omanikud oleksid tõenäoliselt Tishleri sõnul ka rõõmsamad, kui nende maalt leitakse mõni uus loodusväärtus. Samme paremuse poole on siiski tehtud, näiteks eelmisest aastast hakati lõpuks hüvitama sihtkaitsevööndite piiranguid väljaspool Natura alasid. Kurb on muidugi see, et rahanappuse tõttu vähendati piiranguvööndite hüvitismäära Natura aladel – väljaspool Natura alasid neid veel ei hüvitata – mis näitab selgelt, et riik ei suuda piirangute seadmisel oma kohustusi täita. Siin võiks riik võtta eesmärgiks teha endale selgeks, kui palju piirangutega alasid eramaal endale lubada saab ning vastavalt sellele planeerida kaitse- ja rohealade võrgustikku ümber, mitte kiirustades uusi, kaheldava otstarbekusega, alasid moodustada.

Tishleril on soovitus ka kohalikele omavalitsutele, kes uusi üldplaneeringuid koostavad või vanu ümber vaatavad: eraomanikke mõjutatavate otsuste puhul tuleks kaasata omanikud isiklikult protsessi ning kui eramets on plaanis avalikuks kasutamiseks/rohealaks määrata, panna kõrvale ka vastav summa selle soetamiseks või majandamispiirangu kompenseerimiseks.

Keegi ei raiu metsa seepärast, et konkreetne puu ei meeldi

„Põhjendatud piirangud on olulised, aga on ebaaus neid avaliku huvi sildi all ühele omanikule hüvitisteta kandmiseks määrata. Väga oluline on suhtlemine ja koostöö omanikega, sest kellegi eesmärk ei ole iga hinna eest tundlike ja kaitstavaid alasid majandada. Näiteks oleme mitmetel juhtudel müünud õuemaaga piirneva kinnistu osa enne raiet elanikele, ühel juhul ka kohalikule omavalitusele,” räägib Tornator Eesti maakasutuse spetsialist.

Ta lisab, et viimasel ajal on päevakajaline ka teatud huvigruppide valimatu metsameeste ja -majandamise avalik mustamine ning kolmandate huvigruppide ärakasutamine oma kitsaste huvide peale surumiseks. „Siin on oluline roll metsandussektoril endal, tuleb veelgi paremini kommunikeerida, et miks just selliseid otsuseid metsas tehakse ning kuidas see tulevikku vaadates kõigile hea on. Metsa ei raiuta seepärast, et mingi konkreetne puu kellelegi ei meeldi ning tasub meelde jätta, et lageraie ei tähenda metsa raadamist, vaid vajaliku tarbepuidu saamist ja uue metsapõlve algust. Kena näide avalikkusega suhtlemisest ning teadlikkuse tõstmisest on kõnealune metsakasvataja konkurss ning augustis Haapsalus toimunud kogu pere metsapäev.”

Digilahendused aitavad metsa majandada

Mis siis Eesti majanduses rõõmu teeb? „See, et mets kasvab ja mühiseb meil hoolimata hõigetest, mis püüavad vastupidist väita. Tänu boreaalsele kliimavöötmele võib end hästi tunda ka siis, kui omanik ei ole metsakasvataja - looduslikult areneb mets meil igal juhul ning ilma abita kasvavad suureks ka need puud, mis lankidel alles rohu sees on!” ütleb Tishler. „Positiivne on, et metsas tegutsevad enamasti suure südamega ning tulevikku vaatavad mehed ja naised, kes hoolitsevad, hoolimata kõigest negatiivsest, selle eest, et tulevad metsapõlved oleksid vähemalt sama võimsad kui praegused ning et kõigile jätkuks taskukohaseid puidusaaduseid.”

Lisaks on tema sõnul väga põnev vaadata, kuidas metsandus valdkonnana areneb digilahenduste ning uute võtete poolest ning Tornator Eestile on oluline sellele arengule kaasa aidata.

Rääkides konkursist, ütleb Tishler, et väga meeldiv on olla ära märgitud kui professionaalne metsamajandaja, sest just selle poole igapäevaselt püüeldaksegi. „See on tunnustus kõigile, kes ettevõtte metsades toimetavad, nii enda töötajatele kui ka näiteks kultuurihooldajale, kes järgmist metsapõlve aitab kasvatada. Ei saa öelda, et otseselt konkursi pärast, aga oma töid ja tegevusi püüame alati paremaks muuta, üsna palju keskendume digitaliseerimisele ja uute praktikate juurutamisele. Meie jaoks on oluline kogu seda suurt, üle Eesti hajali olevat pinda efektiivselt hallata, olles samal ajal vastutustundlik naaber ning arvestades kohalike olude ja riiklike piirangutega.”

Vastutustundliku ning jätkusuutliku majandamise kinnitamiseks on ettevõttel PECF ja FSC metsamajandamise sertifikaadid. Tornator Eesti OÜ metsad asuvad üle Eesti. Tegu on Soome ettevõtte Tornator Oyj tütarettevõttega, kes kasutab tööde planeerimisel ja korraldamisel emaettevõttes väljatöötatud IT-lahendusi, mis võimaldavad operatiivset andmevahetust sõltumata asukohast. Töötajaid on Tornator Eesti OÜ-s kaheksa, lisaks toimetab nende maadel 8 lepingulist piirkonnajuhti, töid teostab hulk erinevaid eraettevõtteid. Ettevõtte eesmärk on kasutada võimalikult palju kohalikku tööjõudu.

Tornatoril on tihe koostöö Eesti Maaülikooli ja Luua Metsanduskooliga, kus pakutakse praktikavõimalusi ja toetatakse erinevaid projekte. Ettevõte osaleb ka FSC rahvusliku standardi koostamises ja metsanduserialade kutsestandardite arendamises ning on metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud liige.

Milline on mõistlik metsamajandus?

„Metsandussektor on üsna mitmekülgne: erinevad väikeomanikud, kellel on vahetum suhe enda maaga, suurmaaomanikud, kes pakuvad inimestele tööd ning hoiavad tööstust käigus ning kahjuks on ka segment, kes oma ärimudelite ja majandamisvõtetega metsanduse mainele kaasa ei aita. Ideaalsest majandamisest on igal huvigrupil oma nägemus, mis kohati on väga äärmuslikud just mittemajandamise suunas,” arutleb Tishler. „Ettevõtte arvates on oluline suund, kuhu poole püüelda, et varuksime puitu nii, et see ei mõjutaks bioloogilist mitmekesisust negatiivses suunas, unustamata eraomandi staatust ning ühiskonna suurt nõudlust puidusaadustele ning muudele metsast saadavatele hüvedele nagu marjad, seened, rekreatsioon jms.”

Kui konkreetselt puistu majandamisest rääkida, siis on tema sõnul oluline, et iga vajalik metsakasvatuslik võte saaks võimalikult paljudes Eesti majandusmetsades õigel ajal tehtud ning võimalikult suur osa metsast saadavast puidust väärindataks kohapeal ja puistu kasvamise ajal oleks sellest metsast kasu ka võimalikult paljudele liikidele ning inimestele hüvede nautimiseks.

Gerli Ramler

kaasautor

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960