• 14.01.19, 10:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Alustatakse üleriigilist ökosüsteemiteenuste hindamist ja kaardistamist

Keskkonnaagentuuri tellimusel töötab Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli tippekspertidest koosnev töögrupp 2019. ja 2020. aasta jooksul välja metoodika ja viib selle alusel läbi nelja maismaaökosüsteemi (metsad, sood, niidud, põllumajanduslikud ökosüsteemid) seisundi ja ökosüsteemiteenuste ehk looduse hüvede hindamise ja kaardistamise.
Loodus
  • Loodus
  • Foto: Pixabay
Kui erinevad ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise tegevused ulatuvad Eestis juba 2000. aastate algusesse, siis antud töö on esimene katse kaardistada valitud ökosüsteemide seisund ja nende teenused kogu riigis ehk saada vastus, kus, kui palju ja milliseid olulisi hüvesid Eesti loodus pakub ning kuidas see on seotud ökosüsteemide seisundiga.
„Looduskeskkonna hea seisund on meie heaolu ja majanduse alus. Hästi toimivad ja liigirohked ökosüsteemid tagavad meile hea ja tervisliku elukeskkonna, puhta vee ja õhu, kliimaregulatsiooni, viljakad mullad toidutootmiseks ja palju muud. Sageli oleme aga neid hüvesid võtnud enesestmõistetavatena ning ei ole osanud neid vajalikul määral väärtustada. Elukeskkonna säilimise seisukohast on väga oluline, et oskaksime looduse hüvesid ära tunda ning neid oma otsustes arvesse võtta,“ rõhutab töö olulisust projektis niiduökosüsteemide juhteksperdina kaasa lööv Aveliina Helm.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala lisab, et nii materiaalsete kui ka mitteaineliste looduse hüvede tasakaalukam arvestamine igapäevastes otsustusprotsessides, alustades nende olukorra ja paiknemise kindlakstegemisest ehk hindamisest ja kaardistamisest, on hädavajalik elurikkuse ja seeläbi meie elukeskkonna säilimiseks ning muu hulgas sammuke lähemale ka riiklike ja rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, mille oleme elurikkuse säilitamiseks võtnud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Töö on üks osa projektist „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“ (ELME), mida rahastavad Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Eesti riik.
Kaasa löövad Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Rahandusministeerium, Statistikaamet jpt.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele