Autor: Põllumajandus.ee • 28. veebruar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enim sooviti toetust hooldusraiete tegemiseks (1,47 mln eurot), ulukikahjustuste ennetamiseks (78 tuhat eurot) ja kasvavate puude laasimiseks (37 tuhat eurot). Huvi tunti ka tehnika soetamise, kahjustatud metsa taastamise ja tulekahjude ennetamise toetuse vastu. Ligi kolmveerand taotletud toetussummast (1,27 mln eurot) küsiti metsaühistute kaudu.

„On hea meel näha, et metsaomanikud on otsustanud toetusvõimalust aktiivselt kasutada,“ rõõmustas Erametsakeskuse juht Jaanus Aun metsaomanike jätkuva huvi üle noort metsa hooldada. „Täna on igas maakonnas metsaomanikule abiks ka metsaühistud, kes aitavad vajadusel taotluses planeeritud tööd ära teha,“ rääkis Aun ja lootis, et suurem osa kavandatud töödest kas ise või metsaühistute abiga ka ellu viiakse.

Hooldusraieid planeeritakse kõige aktiivsemalt teha Pärnumaal (1216 ha), Lääne-Virumaal (950 ha), Jõgevamaal (949 ha) ja Võrumaal (931 ha). Kokku on erametsaomanikel plaanis toetuse abiga noort metsa hooldada ligi 9300 hektaril. Ulukitõrjevahendi ehk repellendi kasutamist planeeritakse 1100 hektaril, kasvavate puude laasimist 361 hektaril. Toetuse abiga on kavas hooldada ka 252 hektarit 2016. aasta tormis kahjustatud ja pärast seda uuendatud metsa.

Erametsakeskus on taotluste menetlemisega juba alustanud, toetuse otsused peaksid metsaomanikeni jõudma jaanipäeva paiku.

Aprillis saavad metsaomanikud Erametsakeskusest küsida Natura hüvitist looduskaitseliste piirangute eest erametsamaal. 1. juulil on aga metsa uuendamise toetuse I taotlusvooru tähtpäev, kui toetust saab küsida tehtud istutustööde, metsakultuuride hooldamise ja maapinna ettevalmistamise eest.

Lisainfot metsatoetuste kohta leiab erametsaportaalist www.eramets.ee/toetused.