Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtjad kritiseerivad Euroopa miinimumpalga plaani
Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi Ursula von der Leyeni ambitsioonikate plaanide hulka kuulub ka niinimetatud Euroopa Liidu miinimumpalk. Äripäevaga rääkinud ettevõtjatest ei olnud ükski säärase mõtte puhul positiivselt meelestatud.
Von der Leyen võttis teema üles juba Euroopa Parlamendi ees peetud avakõnes. "Ma tahan, et töö tasuks ennast ära. Sotsiaalses turumajanduses peaks iga täiskohaga töötav inimene saama vähemalt sellist miinimumpalka, millest saab korralikult ära elada. Seepärast töötame välja raamistiku, austades sealjuures loomulikult erinevaid tööturge. Minu arvates on kõige optimaalsem see, kui tööandjate liidud ja ametiühingud peavad kollektiivseid läbirääkimisi, sest nemad suudavad paika saada konkreetse sektori või piirkonna miinimumpalga," rääkis ta 16. juulil. Von der Leyen tahab vastava "seadusliku instrumendiga" välja tulla juba oma mandaadi esimese 100 päeva jooksul.
Plaani täpsemad detailid on aga veel lahtised. Kauppalehti kirjutas, et Euroopa Parlamendi sotsialistid on varem soovinud miinimumpalga määraks lausa 60 protsenti iga riigi keskmisest palgast. Nende hinnangul on varanduslik ebavõrdsus tinginud paremäärmusluse levikut. Endine Saksamaa kaitseminister von der Leyen kuulub ise paremtsentristlikusse Euroopa Rahvaparteisse, kuid Guardian on hinnanud, et miinimumpalga plaan on mõeldud just vastutulekuna sotsialistidele.
Ettevõtjad on vastu
Tanklaketi Circle K juht ja tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo leidis, et säärane plaan pole realistlik. "Oleme keskliidus seda ka varem kuulnud, selliseid sõnumeid tuleb vahepeal ametiühingute poolt, kui käia Euroopas kohtumistel," tõdes Realo. Tema hinnangul pole mõte realistlik, vaid pigem loosung, millega saada odavat populaarsust.
Tema sõnul tuleb arvestada, et jõumeetodil palku ühtlustada ei saa, kuna Euroopa Liidu riikides on erinevad elatustasemed. "Palk on osa majandusest ja tekib pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Ka tööjõud on asi, millega kaubeldakse. Tööjõupuudus, milles Eesti on paar-kolm viimast aastat olnud, on kaasa toonud nii keskmise kui ka miinimumpalga äärmiselt kiire tõusu," märkis Realo.
Tema meelest ei saa palku kindlaks määrata, vaid need sõltuvad konkreetsest majanduskeskkonast, kus mõni riik on. "Kui palju on vaba tööjõudu, millise kompetentsiga see on," sõnas Realo. Tema sõnul võib miinimumpalga tõstmine kaasa tuua hoopis tööpuuduse suurenemise, kui seda maksta ei suudeta, kuna tootmine võib muutuda mitteotstarbekaks.
Realo sõnul on aga konkreetselt Eesti ametiühingud pigem tööandjatega ühel nõul. "Oleme väga sarnastel arusaamadel, kuidas palk peaks liikuma," sõnas ta.
Robot kokaks ei hakka
Restoraniettevõtja Martti Siimann leidis, et idee kehtestada Euroopa Liidu alampalk on "absurdilähedane" mõte. Tema sõnul põhjustaks miinimumpalga tõusmine omakorda inflatsiooni suurenemist. "Kujutate ette, mis Eestis toimuma hakkab siis? Palgatõus kajastub lõpuks kõigis poehindades. Eriti, kui on tööjõumahukas (sektor), nagu restoranides, kus on madalapalgalised inimesed. Poed on saanud end automatiseerida, aga ma ei pane robotit kööki tööle, eksju," leidis Siimann.
Ta ei uskunud, et ka vana Euroopa riigid uut plaani pooldaksid. "See tähendab kohe odava tööjõu kadumist," märkis Siimann. Ta pidas aga tõenäoliseks, et pikemas perspektiivis ühtlustuvad tööjõu hinnad Euroopa Liidus niikuinii. Siimanni sõnul on Itaalia ja Hispaania sommeljeede ja restoranipidajatega rääkides seda ka näha. "Mõnes kohas saavad vähemgi palka (kui Eestis). Tundub nagu revolutsioon, aga lõpuks võib-olla nii hull ei olegi," tõdes ta.
Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus märkis, et ettevõtjad ei oleks ilmselt miinimumpalga tõusu üle õnnelikud ja ei pruugiks olla ka võimelised seda maksma.
Hetkel kuum
"Olen Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige ja seal Euroopa ametiühingute esindajad selliseid mõtteid muidugi propageerivad ja toetavad, aga tööandjad ei ole seda pidanud eriti heaks mõtteks," märkis ta.
Sõrmuse sõnul on põllumajandussektori keskmine palk mõnevõrra madalam kui riigi keskmine. "Kindlasti ka meie sektoris on lihtsamaid töid, kus väga suurt palka ei ole võimalik maksta, kuigi tööjõupuudus kimbutab," tõdes ta.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp ei leidnud samuti, et plaanitav kava oleks mõistlik. "Isiklikult mulle ei tundu see hea mõttena, sest paneb meie ettevõtted sundseisu. Ei saa panna vägisi ettevõtteid tõstma töötajate palka, kui selleks ei ole võimalusi ja tootlikkus ei suurene. Mulle tundub selline mõte sotsialismi poole kaldu olevat. Mäletate, kus olid kinnitatud hinnad ja palgad. Kui hakkame tegema selliseid ebamõistlikke otsused, võib tõesti vahel küsida, kaua Euroopa Liit püsib," märkis ta.
Toidu- ja joogisektori palgatase on tema sõnul töötleva tööstuse keskmisest umbes 7 protsenti madalam, mis teeb palgasurve tingimustes värbamise niigi raskeks. Potisepa sõnul ei saa kogu palgasurvet ka tootehindadesse panna, kuna sektorit räsivad ka maksutõusud.
Loe lisa Äripäevast.
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele