Kuidas hoida laokahjurid teraviljast eemal?

Kahjuritega saastunud vilja toiteväärtus on madalam ja seda vilja pole praktiliselt kuhugi võimalik realiseerida. Seega on oluline enne vilja ladustamist laod korda teha ning teostada seal kahjurite ja näriliste tõrjet.

Enne vilja lattu viimist vaata, et laod oleks puhtad ja korras.  Foto: SCANPIX / Järva Teataja / Dmitri Kotjuh

Tuleb arvestada, et hoidlate sisepindadele jääb alati eelmise aasta viljast prahti, kahjureid (putukad, lestad), hallitusseente eoseid ja seeneniidistikku, mis on kahjurite paljunemise ja uue nakkuse alguseks. Närilised, toitudes viljast, saastavad vilja oma väljaheidetega, soodustavad terade vigastamise ja mehaanilise haigusetekitajate ülekandmisega hallitusseente levikut ja vilja riknemist. Ka linnud levitavad haigusetekitajaid ja halvendavad vilja säilivust. Teraviljakadu putukate tõttu on kuni 10% saagist.

Iga-aastane profülaktiline tõrje tühjas hoidlas on väga vajalik enne uue vilja sissetulekut. Et soovimatud külalised vilja kahjustama ei tuleks, tuleb järgida järgmisi punkte:

• Enne uue vilja säilima panemist tuleb punkrid või põrandad/salved hoolikalt puhastada eelmistest jääkidest.

• Kontrolli üle ka seinad ja katus, et vältida vilja niiskumist läbi läbitilkumise, kondensvee tõttu või muudel põhjustel.

• Töödelda kõik pinnad, erilise hoolega praod, uksed, lõhed, kus kahjurid peidavad või sisenevad.

• Kui teravilja ladustatakse kauem kui 6 kuud tuleb teha tõrje 4-6 nädalat enne uue vilja sissetoomist, kuna see on aeg, mis vähendab veelgi kahjurite ellujäämisvõimalusi kuivas ja tühjas laos.

• Umbrohuseemned tõstavad vilja niiskust säilitamisel, seega soodustavad kahjurite levikut. Kuivatada üle põllult koristatud kuiv vili, nii väldite vilja kuumenemist umbrohuseemnete tõttu.

• Vilja ventileerimine ja võimalikult kiire jahutamine on olulised võtted vältimiseks kahjureid.

• Kontrollida vilja kuumal ajal nädalas kord ja külmadel kuudel soovitavalt kaks korda kuus, et avastada vilja kuumenemist ja kahjurite aktiivsust.

• Vilja saab töödelda ka laadimise ajal, lisaks võib pärast vilja tasandamist panna peale kate, et vältida kahjurite sattumist pinnale.

• Ära unusta ladude ümbrust! Kokku pühitud jäätmed, prahihunnikud jms on paik kahjurite pesitsuseks, sealt liiguvad nad pärast uue vilja sissetoomist kiiresti lattu.

• Fumigeerida võivad ainult vastava kvalifikatsiooniga inimesed.

Laokahjurite keemiline tõrje. Laokahjurite vastu tühjades hoidlates on parim toode kindlasti Actellic 50 EC (metüülpirimifoss 500 g/l). Actellic 50 EC on pika toimeajaga kontaktne ja söötmürk. Toimeaine imendub kahjurputuka organismi kehapinna ja seedetrakti kaudu. Samuti toimib kui fumigant, sattudes kahjurputuka organismi hingamisteede kaudu. Toode on väga laia toimespektriga, tõrjub nii mardikaid, liblikaid kui lestasid. Actellic 50 EC on pindadel pikaajaline järelmõju ning ei jäta plekke. Kulunorm, tühja lao pritsimisel – kuni 100 ml/100 m². Hoidlaid võib töödelda mitte hiljem kui 15 päeva enne uue teraviljasaagi ladustamist. Enne teravilja ladustamist tuleb ladu hoolikalt ventileerida. Töölahuse kontsentratsioon ei tohi ületada 8%, s.t 200 ml Actellic 50 EC-d 2,5 l vee kohta. Erinevate pindade küllaldaseks katmiseks töölahusega tuleb toote kulunormi (100 ml) lahjendada veega. Samuti on erinevate pindade töötlemiseks vajalikud erinevad veekogused. Lisainformatsioon on toote märgistusel.

Teine võimalus on enne teravilja ladustamist tühja ladu pritsida Karate Zeon´ga (lambda-tsüpermetriin 50 g/l). Kulunorm 0,4 ml/m², töölahuse kulu 200 ml/m². Kuna Karate Zeon on insektitsiid ei ole kindlasti nii tõhus lestade vastu kui Actellic 50 EC, kuna lest pole putukas. Putukaid tõrjuvad mõlemad tooted väga efektiivselt.

Kahjurite tõrjeks teraviljas enne hoiustamist on lubatud putukatõrjevahend K-OBIOL (deltametriin 25 g/l), mis toimib kontakt- kui söötmürgina. Vahendit võib kasutada teravilja desinfektsiooniks vahetult lintkonveieril, kettkonveieril, tigukonveieril, teravilja transportimise käigus haagisele, silotornidesse või kuhjadesse. Vahendit tuleb pritsida, kasutades seadet, mis kindlustab töövedeliku ühtlase pihustamise. Kulunorm 10 ml/t – kaitseb teravilja umbes 6 kuu jooksul, kulunorm 20 ml/t – kaitseb teravilja umbes 12 kuu jooksul. Tõrjevahendi kasutamine põhjustab viljaterade veesisalduse tõusu 0,01% võrra. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb vilja pritsida ladustamisperioodi alguses.

Lisaks on seemnevilja pritsimiseks hoidlates lubatud kasutada Fastac 50 (alfa-tsüpermetriin 50 g/l), kulunorm 32 ml/t. Märgtöötluseks 500 ml lahust 1 tonni teravilja kohta. Lattu võib uuesti siseneda 10 päeva pärast. Töödeldud teravilja kasutamine toiduks ja söödaks on keelatud.

Näriliste vastu saab kasutada söötmürke. Lattu ei tohi sisse pääseda ka linnud, kes oma väljaheidetega reostavad vilja ja halvendavad selle kvaliteeti. Hoiustatavat vilja tuleb aeg-ajalt kontrollimas käia. Igasuguse vilja värvi- või lõhnamuutuse korral tuleb koheselt reageerida. Kahjuritest tabandunud teravilja söötmine võib loomadel tervisehädasid põhjustada. Kahjustatud teravilja toiteväärtus langeb säilitamisel iga kuuga 5,5-7,9%. Lestade või teramardikate ilmumisel tuleb teha keemilist tõrjet, terade niiskuse sisalduse tõusu korral üle 15% aga vili kiiresti üle kuivatada.

Desinfektsiooni võivad teostada ainult firmad, kellel on vastav sertifikaat ja erivarustus. Need firmad, kes võivad väga mürgiseid taimekaitsevahendeid kasutada on registrisse kantud ja leitavad Põllumajandusameti kodulehelt: www.pma.agri.ee. Et saavutada desinfektsioonis head tulemust, peavad ruumid olema eelnevalt koristatud tolmust ja muust prahist.

TASUB TEADA

Levinumad kahjurid

Levinumad kahjurid meie ladudes on terakärsakas (Calandra granaria) ja nagu nimigi ütleb toituvad kärsakad, kui ka tema vastsed teradest. Lisaks soodustavad nad oma elutegevusega lestade arenemisvõimalusi ning selle tagajärjel terad kuumenevad ja võivad hallitada.

Samuti on aidalamesklane ehk viljalamesklane (Oryzaephilus surinamensis) väga levinud, kes veedavad kogu elutsükli viljas. Mardikate ja nende vastsete poolt rikutud toiduained tuleb hävitada. Lisaks eelmainitud mardikatele on tavalised teesklased, jahumardikad ja liblikalistest kahjurid nagu leediklased ja koilased.

Kõige suuremaks probleemiks on sageli hoopis lestad. Jahulestad (Tyroglyphus farinae) paljunevad väga kiiresti niisketes tingimustes. Kahjustatud teraviljad on toiduks kõlbmatud - kopitanud lõhnaga, mõru maitsega ja määrdunud halli värvusega. Söömisel põhjustavad kõhulahtisust ja allergiat. Nakatatud toode tuleb hävitada, sest sisaldab toksiinide. Vältimiseks hoidke vili ja selle tooted võimalikult kuivana. Tuleb arvestada, et tõrjevahendid toimivad lestadele halvasti. Alla 12% niiskusega viljas lestad hukkuvad.

Tiiu Annuk, Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931