• 26.08.19, 11:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suur saak omamaisest sordist

2019. aasta esimesed katsetulemused näitavad, et sel aastal on talinisudel väga head saagid. Kui varajaste sortide saagitasemed olid ETKI Jõgeva Sordiaretusosakonna talinisukatsetes 7-8 t/ha, siis hilistel sortidel ületasid saagitasemed 10 t/ha piiri. Väga kõrge saagiga oli ka Eesti-Leedu talinisu sort 'Kallas'.
Sort 'Kallas* - seemnepõld Lääne-Virumaal.
  • Sort 'Kallas* - seemnepõld Lääne-Virumaal. Foto: Reine Koppel / ETKI
Esialgsed andmed puhastamata ja sorteerimata viljast näitavad, et saak oli üle 10 t/ha. Proteiinisisaldus oli 'Kallasel' sel aastal 14 ja kleepevalgu sisaldus 28,7 % ning langemisarv 321 sek. Eelnevate aastate kogemused 'Kallase' kasvatamisel ja katsetamisel näitavad, et see sort vajab intensiivsemat agrotehnikat. Siis saab ta realiseerida lisaks väga heale saagipotentsiaalile ka keskmise proteiinisisalduse taseme. Proteiini ja kleepevalgu sisalduse suurendamiseks on vaja kasvuperioodil pealtväetada 2-4 korral. Väga tähtis faktor parema kvaliteediga vilja kasvatamisel on ilmastik. Seda me muuta ei saa. Mahekatses on 'Kallas' andnud küll hea saagi, kuid proteiini ja kleepevalgu sisaldus võivad jääda mulla väikese lämmastiku taseme puhul madalaks. Langemisarv ja mahumass on olnud head. 'Kallas' on pikema kõrrega kuid lamandumiskindlus on olnud hea. Intensiivsema agrotehnika korral tasub siiski kasutada kõrretugevdajat.
'Kallas' on võrreldav Eesti Sordilehes olevate saagikate sortidega. Saagikatel sortidel, mis Eestisse tuuakse on enamasti väga madal proteiinisisaldus. Saagikate sortide grupis on 'Kallase' proteiini ja kleepevalgu sisaldus keskmine. Kasvuaeg on tuntud sordist 'Skagen' 1-3 päeva lühem.
LOE LISAKS:
ETKI talinisu katsed: suur saak, hea proteiini ja kleepevalgu sisaldus
Tänavu on talinisu varajaste sortide saagitase keskmisest parem
ETKI põllupäev keskendus tera- ja kaunviljale
Kas talitritikale sobib silokultuuriks?
Nisuteadlased kohtusid Kanadas
2018. aastal olid tingimused nisu kasvatuseks üle Eesti väga erinevad. Mitmetes piirkondades tegi liiga põud ja liigne kuumus, olid ekstreemsed kasvuolud. Talinisu 2018. aasta tulemusi võis mõjutada ka 2017. aasta sügise liigniiskus, mil külvitööd tehti väga halbades tingimusest ja ajaliselt liiga hilja. Katset, kus 12 enamlevinut või perspektiivset talinisu sorti võis näha neljas erinevas kasvukohas üle Eesti, oli 'Kallas' saagikaimate sortide grupis (kõige kõrgema saagikusega). Samas grupis olid ka 'Janne', 'Creator' ja 'Skagen'. 'Kallasel' oli saagikaimate sortide hulgas paremuselt teine proteiinisisalduse tase (joonis 1). Sama katse kordus ka 2019. aastal, kuid kokkuvõtteid sellest saab teha peale saagi sorteerimist ja kvaliteedi analüüside tegemist.
Joonis 1. Talinisu sortide nelja katsekoha keskmine saak ja proteiinisisaldus 2018. a.
  • Joonis 1. Talinisu sortide nelja katsekoha keskmine saak ja proteiinisisaldus 2018. a. Foto: Reine Koppel / ETKI
'Kallast' võib leida ka mitmete tootjate põldudel. 2019. aasta suvel oli võimalus näha 'Kallase' seemnepõldu Lääne-Virumaal ja see oli väga muljetavaldav. Seemnekasvataja oli 'Kallasega' väga rahul ning soovitas seda sorti rohkem tutvustada, sest see eestimaine oma sort tasub kasvatamist.
Leedus aretusprotsessi alustanud ning Eestis sordiks saanud 'Kallas' on läbi teinud kõrgele saagikusele suunatud valikud Leedus. Hea talvekindluse ning meie kliimas stabiilselt kõrge saagitaseme tõttu on ta omal ajal antud ka Eesti sordilehte ning mõeldud kasvatamiseks Eesti tootjatele, kes tahavad saada nisust eelkõige kõrget saagitaset.
Reine Koppel, ETKI talinisu aretaja

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.09.24, 17:50
Ekspert: kõrreliste umbrohtudega tuleb tegeleda juba sügisel, muidu läheb olukord käest
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele