• 10.12.19, 16:39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Olav Kreen: ootame poliitikutelt põllumeeste eest seismist Euroopa Liidus

Põllumehed rõhutasid täna, 10. detsembril, Tallinnas Riigikogu ees toimunud meeleavaldusel, et ootavad valitsuselt Eesti põllumeeste huvide eest seismist Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistel perioodiks 2021-2027. Põllumehed kinkisid meeleavaldusel ka Riigikogu igale liikmele isikliku traktori.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.
  • Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen. Foto: Raul Mee/ EPKK
„Eesti põllumajandussektor peab võistlema väga ebavõrdses konkurentsis teiste Euroopa Liidu riikide põllumeestega,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen. „Euroopa Liidu kesksest eelarvest makstavad otsetoetused on 2020. aastal kolmandiku võrra madalamad ühenduse keskmisest ja see pärsib meie konkurentsivõimet ning põllumajandus- ja toidutootmise arengut.“
VAATA LISAKS:
Fotod: põllumehed nõudsid Toompeal lubatud toetusmeetmeid
Olav Kreeni sõnul tekib ebavõrdne konkurents Euroopa Liidu põllumeeste vahel seetõttu, et Eesti põllumees peab täitma küll kõiki ühenduse karme nõudeid, kuid Euroopa Liit maksab teiste riikide põllumeestele suuremaid hüvitisi. „See paneb löögi alla nii meie pikaajalise konkurentsivõime kui ka töökohad maapiirkondades,“ ütles Kreen.
Olav Kreeni sõnul ootavadki põllumehed valitsuselt Eesti põllumajandussektori huvide eest seismist Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistel perioodiks 2021-2027. „Läbirääkimiste tulemusel peavad Euroopa Liidust makstavad põllumajandushüvitised muutuma liikmesriikide põllumeeste vahel võrdseks, et me ei peaks ka järgmised seitse aastat taluma täiesti ebavõrdset ja ebaausat konkurentsi,“ ütles Kreen. „Eesti on juba 15 aastat Euroopa Liidu liige, kuid meie põllumehi koheldakse ikka veel teisejärgulistena. Ootame valitsuselt selle muutmist.“
Kreen rõhutas, et võrdsed põllumajandushüvitised Euroopa Liidu eelarvest vähendavad vajadust ka siseriiklike toetuse järele. Tema sõnul on aga Eesti nõudmised Euroopa Liidus oluliselt usutavamad, kui ka riik ise on lubatud mängureeglite raames valmis maksimaalselt panustama. 11. detsembril toimub Riigikogus riigieelarve kolmas lugemine, kus kinnitakse siseriiklike põllumajandushüvitiste lõplik maht aastaks 2020.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.02.25, 09:12
Kuluefektiivne lahendus väikeettevõtetele kiireks ja paindlikuks rahastuseks
Mikro- ja väikeettevõtete jaoks võib ootamatu rahavajadus tekkida igal hetkel, olgu selleks kiire vajadus varude täiendamiseks, ootamatud remondikulud või uus ärivõimalus. Arvelduskrediit on loodud just selliste olukordade jaoks – see on kiire, paindlik ja kuluefektiivne lahendus, mis võimaldab ettevõtetel raha alati käepärast hoida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele