Autor: Põllumajandus.ee • 10. detsember 2019

„Eesti põllumajandussektor peab võistlema väga ebavõrdses konkurentsis teiste Euroopa Liidu riikide põllumeestega,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen. „Euroopa Liidu kesksest eelarvest makstavad otsetoetused on 2020. aastal kolmandiku võrra madalamad ühenduse keskmisest ja see pärsib meie konkurentsivõimet ning põllumajandus- ja toidutootmise arengut.“

VAATA LISAKS:

Fotod: põllumehed nõudsid Toompeal lubatud toetusmeetmeid

Olav Kreeni sõnul tekib ebavõrdne konkurents Euroopa Liidu põllumeeste vahel seetõttu, et Eesti põllumees peab täitma küll kõiki ühenduse karme nõudeid, kuid Euroopa Liit maksab teiste riikide põllumeestele suuremaid hüvitisi. „See paneb löögi alla nii meie pikaajalise konkurentsivõime kui ka töökohad maapiirkondades,“ ütles Kreen.

Olav Kreeni sõnul ootavadki põllumehed valitsuselt Eesti põllumajandussektori huvide eest seismist Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistel perioodiks 2021-2027. „Läbirääkimiste tulemusel peavad Euroopa Liidust makstavad põllumajandushüvitised muutuma liikmesriikide põllumeeste vahel võrdseks, et me ei peaks ka järgmised seitse aastat taluma täiesti ebavõrdset ja ebaausat konkurentsi,“ ütles Kreen. „Eesti on juba 15 aastat Euroopa Liidu liige, kuid meie põllumehi koheldakse ikka veel teisejärgulistena. Ootame valitsuselt selle muutmist.“

Kreen rõhutas, et võrdsed põllumajandushüvitised Euroopa Liidu eelarvest vähendavad vajadust ka siseriiklike toetuse järele. Tema sõnul on aga Eesti nõudmised Euroopa Liidus oluliselt usutavamad, kui ka riik ise on lubatud mängureeglite raames valmis maksimaalselt panustama. 11. detsembril toimub Riigikogus riigieelarve kolmas lugemine, kus kinnitakse siseriiklike põllumajandushüvitiste lõplik maht aastaks 2020.