Eesti lehmade piimatoodang esmakordselt üle 10 000 kilo

Piimaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2020 seisuga 478 karja ja 81 819 lehma, mis moodustab 96,3% Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis lehmi Järvamaal (12 860), Lääne-Virumaal (10 093) ja Pärnumaal (9783).

Eesti lehmade piimatoodang esmakordselt üle 10 000 kg.  Foto: Äripäev AS

Võrreldes eelmise aastaga lehmade arvus olulisi muutusi ei ole, karjade arv on vähenenud 37 võrra.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2019. aasta keskmine piimatoodang 10 114 kg. Võrreldes 2018. aastaga on piimatoodang suurenenud 329 kg.

Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 10 397 kg ja eesti punasel tõul 8908 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4823 kg.

2019. aastal oli kaheksas maakonnas keskmine piimatoodang üle 10 000 kg. Parimad tulemused olid Tartumaal (10 773 kg), Järvamaal (10 712 kg) ja Põlvamaal (10 563 kg).

Aasta keskmise piimatoodangu põhjal olid parimad karjad:

kuni 100 aastalehmaga Tinni OÜ (81 aastalehma (karjas 72)) – 12 316 kg,

üle 100 aastalehmaga Kaiu LT OÜ (710 aastalehma (karjas 745)) – 14 340 kg.

Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ning kvaliteetsem piim.

2019. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomapidajate karjades:

3–10 aastalehmaga karjadest Kallehansu talus Läänemaal (7 lehma);

11–100 aastalehmaga karjadest FIE Heli Suurna talus Raplamaal (27 lehma);

üle 100 aastalehmaga karjadest Haamer Indrek Jurna talus Saaremaal (107 lehma).

Põhjalikum info piimaveiste jõudluskontrolli tulemuste kohta on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i kodulehel.

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2020 seisuga 470 karja 35 522 veisega.  Foto: Pixabay

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2020 seisuga 470 karja 35 522 veisega, sealhulgas 14 941 ammlehma. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 1066 veise võrra. Kõige enam on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Pärnumaal (5611), Lääne-Virumaal (4716) ja Saaremaal (3405).

Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (8115), seejärel limusiini (7711) ja herefordi (5742) tõugu lihaveiseid. Arvuliselt on suurenenud kõige enam simmentali (249), aberdiin-anguse (222) ja herefordi (208) veiste hulk.

Eesti suurimad jõudluskontrollialused lihaveisekarjad on:

Mooste Farmerid OÜ, Põlvamaa – 733 veist;

Piilia Põllumajanduse OÜ, Raplamaa – 614 veist;

Kirbla Mahe OÜ, Pärnumaa – 478 veist.

Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.2020 seisuga 25 seafarmi ja 11 214 siga.  Foto: Pixabay

Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.2020 seisuga 25 seafarmi ja 11 214 siga. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate sigade arv vähenenud 157 sea võrra. Kõige rohkem jõudluskontrollialuseid sigu asub Lääne-Viru maakonnas, järgnevad Saare ja Harju maakond.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i andmetel sündis 2019. aastal emise pesakonnas keskmisena 12,8 elusat põrsast, mis ületab 2018. aasta tulemuse 0,4 põrsa võrra.

Parima viljakusega emised, kus pesakonnas sündis elusalt 14 ja enam põrsast, asuvad Viljandi maakonnas Saimre Seakasvatuse OÜ-s (14,1 põrsast) ja Harju maakonnas OÜ-s Hinnu Seafarm (14,0 põrsast).

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150