2019. aasta Võrtsjärves: angerjas kosub, koha kohaneb ilmaga ja haug vajab järeleaitamist

Värskelt valminud uuringu järgi on Võrtsjärve angerjavarud heas seisus ning mullune angerjasaak eelnenud aastaga võrreldes 15% suurem.

Haugisaak on languses juba alates 2013. aastast ning tänu viimase viie aasta kehvadele kudemistingimustele ei ole arvukaid põlvkondi tekkinud.  Foto: Pixabay

„Võrtsjärv on tuntud eelkõige angerjapüügi poolest, see on sealsete kalurite olulisim leib. Seda rohkem hea meel on, et vahepeal vähenenud angerjaarvukus on taas tõusuteel, suuresti tänu vahepealsetele asustamistele,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk ning lisas, et uuringu järgi on lähiaastatel veelgi paremaid tulemusi oodata.

Kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus märkis, et angerjavarud püsivad juba ligi 60 aastat vaid tänu tolle liigi asustamisele, sest Narva hüdroelektrijaama rajamisest Narva jõele Ivangorodi linna on noorangerjate looduslik ränne kogu Narva jõe vesikonda tõkestatud. „Osa angerjatest pääsevad välja kuderändele ning see on asustamiste jätkumise vältimatu eeldus. Asustamise üks eesmärk on ka püügivaru loomine, mistõttu on selge, et suurema osa asustamiste kuludest kannavad hiljem angerjapüügiõiguse eest maksvad kalurid ise.“

Uuringust võib välja lugeda, et looduslikult Võrtsjärves esinevate kalaliikide nagu koha, haugi, latika jt varu on pigem kerges languses.

Kohasaak langes 2018. aastaga võrreldes 30%. Nimelt, 2019. aastal püüti Võrtsjärvest kutselise püügi käigus 50.5 tonni koha. „Süüdi on erakordselt soe hilissügis, sest just tolle tõttu puudus mullu novembris ja detsembris Võrtsjärvel jääkate. Mitte et seda käesoleva aasta talvelgi üldse tulnud oleks. Teada on, et kohasaagid on kõrged just esimese jääga,“ selgitas Tuus.

Võrtsjärvel kalauuringuid tegev Eesti Maaülikooli peaspetsialist Priit Bernotas lisas: „Positiivse prognoosina võib öelda, et 2016. aastast on üks parajalt tugev kohapõlvkond, mis peaks nüüd 2020. aastal püüki jõudma ning püügistatistikat veidi vürtsitama.“

Haugisaak on languses juba alates 2013. aastast ning tänu viimase viie aasta kehvadele kudemistingimustele ei ole arvukaid põlvkondi tekkinud. Sellest tulenevalt võib ka tänavu prognoosida kutselise saagi vähenemist. Samas, 2019. aastal kudes haug märtsi lõpus, mis tänu pikale kasvuperioodile võib luua eelduse tugevama põlvkonna tekkeks. „Haugivaru jätkusuutliku majandamise eesmärgil tuleb ilmselt vaadata kudeaegse keelu periood üle, mida on varasemalt lühendatud,“ ütles Bernotas.

Latikasaak on languses eelkõige turu puudumise tõttu. Kutseliste kalurite 2019. aasta latikasaak oli 44 tonni, jäädes viimaste aastate madalaimale tasemele.

Võrtsjärve aruanne võtab kokku 2019. aasta kalandusuuringud järvel. Uuringu tellis Keskkonnaministeerium, tolle viisid läbi Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadlased. Uuringut toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150