Peaminister Jüri Ratas ja maaeluminister Arvo Aller kohtusid täna põllumajandusorganisatsioonide esindajatega, et rääkida kriisiolukorra majandusmõjust, kuulata ettevõtjate tagasisidet maamajandust turgutanud lisaeelarvele ning arutada, mida riik võiks veel teha sektori aitamiseks.
- Ratas: töötame võõrtööjõu probleemi lahendamise nimel. Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo
„Paljud põllumajandusettevõtted, seal hulgas maasikakasvatajad, on tööjõumahukamatel perioodidel harjunud kasutama välistööjõudu, mille vaba liikumine on koroonakriisi tõttu praeguseks peatunud. Euroopa Liit on sulgenud piiri kolmandate riikidega, lisaks piiravad riigid ise oma kodanike lahkumist. Meie põllumeeste jaoks tähendab see väga keerulist olukorda,“ nentis Ratas.
„Valitsus on riigikogule esitanud ettepaneku pikendada 31. juulini nende võõrtööliste Eestis töötamise õigust, kes viibisid siin 17. märtsi seisuga ja kelle tööandja põhitegevusala on põllumajandus. See on esimene samm kindlustamaks, et kodumaised põllumajandussaadused saaksid korjatud ning ettevõtjaid tootmisega kavandatud mahus jätkata,“ sõnas ta.
Peaministri sõnul peavad ka ettevõtjad lahenduste leidmisel olema paindlikud ja aktiivsed. „Alates 15. juunist saavad terved Schengeni kodanikud taas Eestisse siseneda, see tähendab ka tööjõu vaba liikumist," lausus Ratas. Seda, millal võiks toimuda piiride avamine kolmandate riikidega, on tema sõnul praegu veel vara öelda. „See sõltub iga riigi epidemioloogilisest olukorrast,“ lisas ta.
Peaministri hinnangul saab tööjõu probleemi lahendamisele kaasa aidata Töötukassa, kes aitab kokku viia tööta jäänud inimesed ning abijõudu vajavad põllumajandusettevõtted. Töötukassa andmetel on 3500 töötut, kes on huvitatud põllumajanduses töötamisest. Põllumajandusorganisatsioonid hindavad tipphooaja vajaduseks umbes 1500 töölist.
- Kohtumisel osalesid Eesti Aiandusliidu juhatuse esimees Raivo Külasepp, Eesti Maasikakasvatajate Liidu juhatuse liige Elke Lillemets, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ning Isamaa erakonna juht Helir-Valdor Seeder. Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo
Ratase sõnul peab riik lisaks lühiajalistele lahendustele mõtlema ka pikemaajalistele meetmetele, mis aitaksid vähendada võõrtööjõust sõltumist põllumajanduses. Tema sõnul tähendab see varasemast suuremat põllumajanduserialade propageerimist noorte seas ning erinevate investeeringute tegemist, mis aitaksid ettevõtetel tootmist automatiseerida ning efektiivsemaks muuta.
Ratas rõhutas, et maaelu edukas käekäik on selle valitsuse kindel prioriteet. „Mul hea meel, et saime tänasel kohtumisel arutada sektorile olulistel teemadel. Üksteist ära kuulates ja koostööd tehes suudame leida võõrtööjõu probleemile lahenduse. Töötame selle nimel, et sel suvel ükski maasikas korjamata ega lehm lüpsmata ei jääks,“ sõnas ta.
Seotud lood
Täna toimus maaeluminister Arvo Alleri regulaarne videokohtumine tootjaorganisatsioonide esindajatega – kogu erikorra jooksul on Maaeluministeerium esitanud partneritele iganädalast majandusülevaadet, kus hinnatakse riske nii lähi- kui keskpikas perspektiivis ning kasutusele võetud meetmeid.
Võõrtööjõud ei ole imeravim, mis lahendab maaelu probleemid, kirjutab maaeluminister Arvo Aller vastuses maasikakasvatajate avalikule pöördumisele.
"Ma küll hääletasin EKRE poolt, kuid see on ka viimane kord,“ ütleb maasikakasvatajast ettevõtja Gunnar Tärn. Tema ettevõte sõltub välistööjõust ja praeguste poliitiliste otsuste tõttu paistab tulevik tume.
„Valitsuserakonna poliitika ei ole kindlasti põllumeeste seisukohast mõistlik. Mul ei ole vahet, kes on roolis ja mis keelt ta räägib, niikuinii on ta seal üksinda. Oluline, et ta teaks, mida ta teeb,“ ütles Kevili nõukogu esimees, teraviljakasvataja Andres Oopkaup saates „Ärikliendid roolis“.
Maisi soodsa kasvuperioodi korral võib tekkida probleem, kus tärklisesisaldus silos on optimaalseks söötmiseks liiga kõrge. Seedimata tärklis vatsas ja peensooles langetab söödaväärindust, tekitades loomakasvatajale rahalist kahju.
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele