Eesti Teadusagentuur toetab järgmise kolme aasta jooksul üheksat teadusprojekti, mis tegelevad toiduohutuse ja -kvaliteedi tagamise ning toidutoorme kõrvalsaaduste osadeks lahutamise ja väärindamisega.

- Uuritakse kuidas piima väärindada.
- Foto: Pixabay
„Eesti toiduainetööstuse arendushuvid ja kohalike teadusasutuste paljud uurimisteemad on seni olnud nõrgalt seotud. Selleks, et toidutootjad suudaks tulevikutrendidega kaasas käia, on vaja kõrgetasemelist teadus- ja arendustegevust, mis toetaks innovaatilist tootearendust ja uute tehnoloogiate väljatöötamist. Samuti on vaja tipptasemel spetsialiste ja tihedamat arenduskoostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Sellele kõigele loodame ResTA programmi toel kaasa aidata“ selgitas Eesti Teadusagentuuri programmijuht Indrek Tulp.
ResTA programmi toel tegelevad teadlased järgmise kolme aasta jooksul teravilja ja piima väärindamise, toidu säilivusaja pikendamise, taimsete valkude, toidutootmise kõrvalsaaduste kasutusvõimaluste uurimise ning kohalikest saadustest globaalselt uudsete toodete tootmiseks vajalike uusimate tehnoloogiate arendamisega. Teadusrühmad tegutsevad Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Maaülikoolis, Tartu Ülikoolis, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogiate Arenduskeskuses (TFTAK) ja BioCC OÜ-s.
„ResTA programmi on võetud projektid, mille tulemustel on suur lisandväärtus ja ekspordipotentsiaal. Lähtutakse rohepöörde aluseks olevatest biomajanduse põhiprintsiipidest, arvestatakse süsiniku ringluse tasakaalu saavutamise ja kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise vajadusi,“ selgitas TFTAK-i nõukogu esimees Aavo Sõrmus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Programmi „
Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendistegevuse toetamine“ ehk ResTA kaudu
tellitavate toiduvaldkonna uuringute eelarve on kokku 3,7 miljonit eurot, mille katab Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.