Autor: Põllumajandus.ee • 5. oktoober 2020

Veljo Ipits: toidutööstustele teeb muret tööjõuturul toimuv

Jätkuv tööjõupuudus põllumajanduses raskendab kodumaise toidutoorme kättesaadavust, ütles tänasel toidutööstuse aastakonverentsil „Regulatsioonide tuules“ Toiduliidu volikogu esimees ja Salvesti nõukogu esimees Veljo Ipits.

Salvesti omanik Veljo Ipits
Autor: Andras Kralla

„Meile teeb muret tööjõuturul toimuv. Koondamised COVID-19 kriisist laastatud majandussektoritest on küll andnud meile võimaluse leida töötajaid seni täitmata töökohtadesse ja kiirendada oma tööjõuressursi puudusi. Samas raskendab jätkuv tööjõupuudus toidu esmatootmise tasandil ehk põllumajanduses, mida on hakatud võõrtööjõu kriisiks nimetama, kodumaise toidutoorme kättesaadavust. Võin enda ettevõtte näitel kinnitada, et sel aastal kurgi- ja kohati ka köögiviljakasvatajad oma lepingulisi kohustusi täita ei suuda, sest ei ole tööjõudu. Nõustun, et vähemalt mingi osa sellest tööjõu puudujäägist on võimalik palkade olulise tõstmisega katta, aga see kajastub kohe ka toodangu hinnas ja tuleb lõppkokkuvõttes meie tarbijatel kinni maksta. Hinnatõusu ei taha keegi,“ tõdes Ipits.

Ipits tõdes, et üldiselt on toidutööstusel tänavu läinud paremini, kui töötleval tööstusel tervikuna. Tootmismahud on küll kasvanud 3,1%, kuid müügitulu vaid 0,5%. See viitab müügihindade alanemisele ja odavamate kaupade müügiostu eelistamistele tarbijate poolt.

Sektori siseselt on olnud kasvus õli-, liha-, jahu- ja piimatööstused. Müügitulu on 2019. aasta esimese poolaastaga võrreldes vähenenud kala-, pagari-, kuid ka puu- ja köögiviljatööstustel. Sektori kogutulu vähenes 20% võrreldes 2019. aasta esimese poolaastaga. Investeeringuid materiaalsesse põhivarasse on küll tehtud, kuid ettevõtted on väga ettevaatlikud ja majandusprognoosidest lähtuvalt suuri riske võtta ei julge, mida omakorda võimendab kasumimarginaalide vähenemine juba tänavu esimesel poolaastal.

„Toiduainetööstuse eksportmahud on seitsme kuuga kasvanud 8%, kuid arvestades asjaolu, et see näitaja sisaldab ka hinnatõusu komponenti, on soovid tegelikkusest kindlasti suuremad. Väga tähtis on kaupade vaba liikuvuse säilimine. Omajagu on ekspordi suurendamise võimalusi hakanud pärssima inimeste liikumispiirangud ja paljude erialamesside ärajäämised,“ lisas Ipits.

Ipits tunnustas valitsuse ja riigiasutuste esindajaid sektori probleemide lahendamisel kriisiolukorras. „Sektori esindajaid püüti igati kaasata üleskerkinud probleemide lahendamistele ja meiega peeti ka pidevalt nõu, kuidas tagada sektori toimimine eriolukorras. Samas häiris mõningate ametnike ja ametkondade omavahelise töö koordineerimatus ning ilmselt kodukontorites töötamisest tingitud otsustusjulguse puudumine.“

Tuleviku osas tõdes Ipits, et rohe-, innovatsiooni- ja digipöörde elluviimine tervikuna, kus toetatakse keskkonna ja digiüleminekuid hõlmavat kaksikpööret ja seda toetavat innovatsiooni, on kulukas. „Eesti toidutootjad on valmis omalt poolt panustama, kuid vajavad siin kindlasti ka riigi ja Euroopa Liidu toetusmeetmete abi. Meie ettevõtete võimekus vajalikul määral investeeringuid teha ei ole piisav. Vaja on toetada investeeringuid tehnoloogilise taseme tõstmiseks, automatiseerimist, digitaliseerimist, investeeringuid ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks, innovatsioonitegevusi teadus- ja arengutegevuses, tootearendust, koostööd teadus- ja arendusasutustega jne. Tõhusad investeerimistoetuse meetmed on need, mida meie sektor ootab nii maaeluministeeriumilt, keskkonnaministeeriumilt kui majandusministeeriumilt ehk EAS-ilt. Kui riik sektorit ei toeta, on hinnatõus tarbijale rängem, kui oskame arvata, sest keskkonda säästev tootmine ja tarbimine on kulukamad, kui me senini oleme harjunud. Samuti peavad tarbijad ka oma tarbimisharjumusi muutma, seda nii tarbimises kui jäätmekäitluses,“ toonitas Ipits.

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150