Veljo Ipits: toidutööstustele teeb muret tööjõuturul toimuv

„Toiduainetööstuse eksportmahud on seitsme kuuga kasvanud 8%, kuid arvestades asjaolu, et see näitaja sisaldab ka hinnatõusu komponenti, on soovid tegelikkusest kindlasti suuremad. Väga tähtis on kaupade vaba liikuvuse säilimine. Omajagu on ekspordi suurendamise võimalusi hakanud pärssima inimeste liikumispiirangud ja paljude erialamesside ärajäämised,“ lisas Ipits.

Ipits tunnustas valitsuse ja riigiasutuste esindajaid sektori probleemide lahendamisel kriisiolukorras. „Sektori esindajaid püüti igati kaasata üleskerkinud probleemide lahendamistele ja meiega peeti ka pidevalt nõu, kuidas tagada sektori toimimine eriolukorras. Samas häiris mõningate ametnike ja ametkondade omavahelise töö koordineerimatus ning ilmselt kodukontorites töötamisest tingitud otsustusjulguse puudumine.“

Tuleviku osas tõdes Ipits, et rohe-, innovatsiooni- ja digipöörde elluviimine tervikuna, kus toetatakse keskkonna ja digiüleminekuid hõlmavat kaksikpööret ja seda toetavat innovatsiooni, on kulukas. „Eesti toidutootjad on valmis omalt poolt panustama, kuid vajavad siin kindlasti ka riigi ja Euroopa Liidu toetusmeetmete abi. Meie ettevõtete võimekus vajalikul määral investeeringuid teha ei ole piisav. Vaja on toetada investeeringuid tehnoloogilise taseme tõstmiseks, automatiseerimist, digitaliseerimist, investeeringuid ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks, innovatsioonitegevusi teadus- ja arengutegevuses, tootearendust, koostööd teadus- ja arendusasutustega jne. Tõhusad investeerimistoetuse meetmed on need, mida meie sektor ootab nii maaeluministeeriumilt, keskkonnaministeeriumilt kui majandusministeeriumilt ehk EAS-ilt. Kui riik sektorit ei toeta, on hinnatõus tarbijale rängem, kui oskame arvata, sest keskkonda säästev tootmine ja tarbimine on kulukamad, kui me senini oleme harjunud. Samuti peavad tarbijad ka oma tarbimisharjumusi muutma, seda nii tarbimises kui jäätmekäitluses,“ toonitas Ipits.