Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saaki oli, kvaliteet jättis soovida
Tänavuse Viljelusvõistluse talinisu võidusaak oli 10,5 t/ha. Viimastel aastatel on väga aktiivselt teinud sordikatsetusi ka erinevad tootjad ja firmad. Kevili on avaldanud talinisu sordivõrdluskatsete tulemused Essi Agros, kus suurim saak saadi 9,8 t/ha, Baltic Agro katsetes tavasortidel 10,48 t/ha, saagikaimal hübriidnisul 10,7 t/ha.
Kuigi oli hea saagiaasta, jäävad rekordid siiski aastatesse 2015 ja 2019. ETKI Jõgeva Sordiaretuse osakonnas on talinisu kollektsioonkatse andmeid kogutud aastast 2000. See on katse, kus on koos nii uuemad kui vanemad, tuntumad ja huvitavamad sordid. Ka paljud, kuid siiski mitte kõik sordilehe sordid.
Aasta 2020 oli siingi keskmisest suurema saagitasemega kuid mitte maksimumsaakide aasta. Kuna talvekahjustusi ei olnud ja vegetatsiooniperioodi ilmastik suhteliselt jahe ning paraja niiskusega, oli eelis suure saagipotentsiaaliga Kesk-Euroopa ja Taani-Rootsi sortidel. Talinisu kollektsioonkatse keskmine saak oli 7,4 t/ha. Maksimumsaagid olid meie kollekstioonkatses 2015. aastal, mil 22 sordi keskmine saak oli 10,1 t/ha. Siinjuures tuleb märkida, et meie väetamise tase on keskmine, mitte maksimaalsete saakide saamiseks arvestatud. Jõgeva talinisu katse saab lämmastikku kolmes osas, kokku 150 kg/ha. Haiguste tõrjet ei tehta, et näha sortide loomulikku vastupanu erinevatele haigustele. 2020. a olid kollekstioonkatses suurema saagiga ’Mariboss’, ’Rotax’, ’Frontal’, milledel oli saak üle 9 t/ha. Sortide keskmine proteiinisisaldus oli 2020. a Jõgeva katses väga madal – 39 sordi keskmine 9,7 % ja keskmine kleepevalgusisaldus ainult 18,5%. Suurema proteiini ja kleepevalgu sisaldusega ’Arina’, ’Donskaya Polikarlikovaya’, ’Fredis’, ’Širvinta 1’.
Vihmane koristusperiood Jõgeval tõi kaasa mitmetele sortidele madalad langemisarvud. Parima langemisarvuga olid sordid ’Genius’, ’Tarso’, ’Torrild’ ja ’Skagen’. Väga paljudel sortidel jäi see näitaja alla optimaalse (250 sek) ja eriti madal oli see ’Ramirol’, ’Mirasil’, ’Brencisel’.
Jõgeva mahekatses olid sel aastal talinisudel väga head saagid. Keskmine saak mahekatses oli 6,3 t/ha ja see moodustas nn tavakatse saagist 89%. Parima saagiga ’Perenaise’, ’Ruske’ ja ’Creator’. Varajased sordid ’Fredis’, ’Ramiro’ ja ’Edvins’ jäid alla katse keskmise. Mahekatse keskmine proteiinisisaldus oli 9,6 ja kleepevalk 18,4%. Kuigi need näitajad olid madalad, olid need sel aastal samal tasemel tavakatse kvaliteedi näitajatega. Kõrgema proteiini ja kleepevalgu sisaldusega sordid ’Donskaya Polikarlikovaya’, ’Perenaise’, ’Fredis’, ’Ada’. Eelnimetatutel oli proteiini 10 – 11%. Kui tavatingimustes saab kõrge saagikusega kaasnevat madalt proteiinisisaldust veidi parandada mitmekordse lämmastikväetise andmisega, siis mahetkatses seda teha ei saa. Ja suurte saakide aastal jääbki proteiiniisaldus eriti madalaks. Mahekatse keskmine langemisarv oli 218 sek. Kusjuures madalaim oli see näitaja sortidel ’Ramiro ’ja ’Ruske’, parim aga ’Torasel’, ’Skagenil’, ’Adal’ ja ’Perenaisel’.
Katsetasime erinevaid sorte ja aretisi ka OÜ Rannu Seeme põldudel. Seal oli väetamise ja taimekaitse tase intensiivsem ning saagid suuremad. Sealse katse keskmine saagikus oli tavanisudel 10,5 ja hübriidnisudel isegi 12,7 t/ha. Hübriidnisudest oli kahel sordil kolmest saak isegi 14 t/ha. Tavanisudest olid üle 11 tonnise saagikusega üksteist sorti. Parima saagikusega ’Julie’, ’KWS Spencer’, ’RGT Reform’, aga ka ETKI sordid ’Ruske’, ’Kallas’ ja teada tuntud kvaliteetsort ’Ada’ olid väga hea saagiga. Lisaks kõrgele saagile saadi ka ka hea kvaliteet.
Keskmine proteiinisisdaldus oli 13,5 ja kleepevalgu sisaldus 27,8%. ’Fredis’, ’Ramiro’ ja ’Perenaise’ olid kolm parima proetiinisisaldusega sorti (14,8–15,0 %). Sordil ’Perenaise’ oli parim kleepevalgu sisaldus (32, 8%). Üle kolmekümne protsendi olid ka ’Fredise’ ja ’Ramiro’ kleepevalgu sisaldused, teistel sortidel alla selle. Ülikõrge saagitasemega sortidel oli proteiinisisaldus alla 13%, sh ka hübriidnisudel. Rannu Seeme katsepõllul oli N väetise tase 250 kg /ha ja kuigi oli kasutatud ka kõrretugevdajat, oli siiski paljudel sortidel lamandumist, kohati päris palju. See tegi koristamise keeruliseks ja sortide saagid varieerusid kolme korduse vahel päris palju.
Varajase sordi otsingul. Nisukasvatajad on otsimas hästi varajast talinisu sorti, mida saaks kasvatada talirapsi eelviljana. Nii ’Fredis’ kui ’Ramiro’ on praegu kasvatatavate sortide hulgas kõige varajasemad. Seemneliidu korraldatud koolitusreisil Poola 2019. a suvel kohtusime ühel sealsel põllupäeval Limagrain sordiakatsetajatega ning nad tutvustasid ülivarajast talinisu sorti ’Avenue’. Tellisime neilt veidi seemet ja katsetasime seda sorti 2020. a Eestiski. Kuigi sordi loomisaeg oli tõesti ülivarajane, siis valmimisaeg oli ikkagi ’Fredise’ ja ’Ramiroga’ samal ajal. Kollektsioonkatses on olnud kõige varajasema valmimisega ’Donskaya Polikarlikovaya’, mis on ka üheks ’Fredise’ esivanemaks. Ka Jõgeval jätkub talinisu sordiaretuses ühe suunana varajaste genotüüpide aretamine.
Kuna 2019. a sügisel olid külvi tingimused head, talvekahjustusi ei esinenud ka mitte kõige talveõrnematel sortidel, võrsumisperiood oli jahedam ning niiskust piisavalt ja head tingimused rikkalikuks võrsumiseks, andis see kõik hea aluse kõrgema saagikuse kujunemiseks. Mõnel juhul võis kõrgem saagitase tuua kaasa madalama kvaliteedi, kuid kui pealtväetamist tehti mitmel korral ja ka hilisemates kasvufaasides, siis aitas see head protsiinisisaldust hoida kui sordil selleks geneetiline potentsiaal olemas oli. Kui koristusperiood jäi vihma kätte, siis võis saada keskmisest madalama langemisarvu. Kahjuks võisid hea saagilootuse rikkuda ka kohati liiga tugevad vihmad ja tormid, mis viljale lamandumist tekitasid.
Kui kasvataja on omalt poolt teinud kõik, et hea ja kvaliteetne nisusaak saada – külvanud õigel ajal, hoolitsenud, et haigused, kahjurid ja umbrohud nisule liiga ei teeks ning loonud nisutaimedele rikkaliku ning tasakaalustatud toitainete sisaldusega kasvukeskkonna, jääb üle loota head talvitumist ning soodsat ilma vegetatsiooniperioodil. Eks need kaks faktorit on ühed tähtsamad ja samas ei ole meie kontrolli all. 2020 a talinisu külviaeg septembri alguses oli liiga vihmane kuid septembri teine pool siiski kuivem ja külviks sobilik. Kuna soe sügis on kestnud detsembrini välja, on nisul olnud aega kasvada ja areneda. Talinisu taimed on hästi võrsunud. Samas on see soe ja niiske keskkond loonud head tingimused ka haigustekitajate arengule. Tiheda taimiku all on maapind soojem ning haigustekitajatel ja kahjuritel mõnusam talv üle elada. Kui peaks juhtuma ime ja Eestimaa põllud sel talvel ka lume alla saavad, on lumiseenel seal mõnus levida, sest taimik on lopsakas, lehed puutuvd tihedalt üksteisega kokku ja see soodustab haiguse edasi kandumist. Kuid loodame siiski talivilja kasvule soodsat talve. Tundub, et esialgu on hea hoog järgmise hooaja saagile antud.
Reine Koppel, ETKI talinisu aretaja
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
2
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele