Autor: Põllumajandus.ee • 1. märts 2021

Ideaalseks temperatuuriks lakteerivatele lüpsilehmadele loetakse vahemikku 5-15 soojakraadi, kuid vähenõudlikud piimaandjad tulevad toime ka 25 miinuskraadiga. Vasikad seevastu vajavad soojemat keskkonda. Kuni ühe kuu vanuseks saamiseni on vasikate termomugavustsoon 15-25°C, hiljem 0-28°C. Lihtsad muudatused farmi igapäevases rutiinis võivad tugevalt mõjutada seda, kas vasikad kasutavad kogu oma energiat sooja saamiseks või selleks, et kasvada produktiivseks karja liikmeks. Toome välja viis nippi, kuidas hoida vasikate silmad säravad ja sabad kohevad ka siis, kui laudas langeb temperatuur alla 15 soojakraadi:

HOIDKE VASIKAD SOOJAS

Oluline on vastsündinud vasikas kiiresti kuivatada ja jälgida, et tema kehatemperatuur ei langeks.

- Alla 10-päevaste vasikate puhul kasutage soojenduslampe.

- Veenduge, et vasikatel oleks alati kuiva allapanuga sügav ja puhas ase.

- Pange hoolikalt kuivatatud vasikatele esimeseks elukuuks selga vasikavest. Vesti tuleb vahetada, et see oleks alati kuiv ja puhas.

Hoides vasikate kehatemperatuuri, vähendame riski hingamisteede infektsioonide tekkeks ja hoiame märkimisväärset kokku sööda, ravimite ja allapanu kuludelt. Kuna sööda energia ja keha rasvavarud lähevad vasikatel pigem kasvuks kui soojuse hoidmiseks, on vestidel lisakihina väga oluline roll.

KAALUGE LISATOIDUKORRA ANDMIST

Kõige kriitilisem ja kulukam periood vasika elus on võõrutuseelne periood. Sel ajal on vasikad külmale eriti vastuvõtlikud.

-Rikastage kahel esimesel elunädalal ternespiima kvaliteetse naturaalse ternesepulbriga.

-Lisage kolmas toidukord või suurendage piimajoogi kogust 1/3 võrra.

-Tõstke piimajoogi kontsentratsiooni ja valige kõrgema rasvaprotsendiga piimapulber.

ÄRGE UNUSTAGE VETT!

Külma ilma korral andke vasikatele nii piimajooki kui vett 40°C juures. Pakkuge vasikatele alati pärast piimajooki puhast ja värsket vett. See tähendab, et ka vett tuleb vasikatele soojendada ja anda mitu korda päevas. Uskuge, „soe lõuna“ on lisapingutust väärt!

ALUSTAGE STARTERSÖÖDAGA

Mida kiiremini vasikas startersööta sööma hakkab, seda paremini peab ta vastu külmale. Pakkuge vasikale juba esimesel elunädalal väikeses koguses startersööta ja vett. Vee tarbimine stimuleerib starteri söömist.

MILLAL VÕÕRUTADA?

Külmastressi ajal võivad vasikad hakata sooja tootma oma keharasva arvelt, kaotades nii kaalu. Külmastress nõrgestab vasikate immuunsust ja muudab nad haigustele vastuvõtlikumaks. Äärmusliku külma korral on võõrutamine vasikatele lisastress, mida võiks temperatuuri soojenemiseni edasi lükata.

Kuigi külmakraadide tõttu peame suurimat tähelepanu pöörama vasikate eest hoolitsemisele, on laudas palju muudki, mida tasuks märgata, et vältida loomade vigastusi ja toodangu langust. Näiteks on oluline jälgida, et piimalehmade ratsiooni tasakaal säiliks ka külmast tingitud suurema söömuse puhul. Lisaks on miinuskraadidega väljakutseks vedelike jäätumine, nagu näiteks joogivesi jooturites, läga põrandatel ja lüpsijärgne nisadeso. Üks levinud viga, mida sageli sooja säilitamiseks farmides tehakse, on hoone avade sulgemine. Seisev õhk ja suletud hoone tekitab aga õhu liigniiskust ja põhjustab veistel sageli hingamisteede probleeme. Lahenduseks on ühtlane õhu jaotus ehk targalt läbimõeldud talvine ventilatsioon.

TALVINE VENTILATSIOON

Talvine ventilatsioon tähendab eelkõige kuiva ja puhast õhku. Õhku peaksid liigutama ventilaatorid ja õhu sisse- ja väljalaskeavad peaksid kogu aeg olema avatud, et niiskust välja juhtida. Talvise ventilatsiooni puhul peab õhujaotus laudas olema võimalikult ühtlane, et ei tekiks soojemaid kohti, kuhu niiskus kogunema hakkab. Ventilaatoritega on võimalik lae alla kogunev soojem õhk alla tuua. Mitte vähemtähtis pole ka see, et õhu liikumine kuivatab tõhusalt põrandaid.

Külmad loomuliku õhutusega laudad sõltuvad eelkõige õhuvoolust, mis lauta läbib, et viia niiskust välja. Noorloomad on tuuletõmbusele tundlikumad ja seetõttu tuleks pigem mõelda, kuidas vältida talvisel ajal väljast tuleva õhu sattumist otse looma peale. Kaaluda võiks vineerist vaheseinu, mis piiravad õhuvoolu aedikute sees, kuid mitte läbi hoone. Väliskardinad on mõeldud külma ajal õhuvoolu piiramiseks, ilma kogu õhuvoolu katkestamata. Kardinaid on saada ka läbipaistvana, mis tagab aastaringselt loomuliku valguse.

Sageli piisab tulemuste ja loomade heaolu parandamiseks üsna väikseid investeeringuid nõudvatest muutustest igapäevarutiinis.

Küsi nõu Dimediumi ekspertidelt.