Nimelt toodavad Ukraina ja Venemaa kokku ca 14% maailma nisust (Venemaa 10%, Ukraina 4% - Euroopa Komisjoni andmed). Üksnes see lükkas teraviljahinna pärast sõja algust vaid kümne päevaga enam kui viiendiku jagu kõrgemale. Hinnatõusule annavad hagu ka Põhja-Ameerikas valitsevad põuaperioodid, kõrge kütuse hind, kosmilistesse kõrgustesse kerkinud väetisehinnad ning ka sõjapõgenikud, kelle eest on tarvis hoolt kanda.
Põllumajandussektoris tegutsevad ettevõtjad saaksid tööle võtta ligikaudu 750 ukrainlasest põgenikku ning põllumehed on valmis pakkuma majutust rohkem kui tuhandele põgenikule, rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Järgneb intervjuu Roomet Sõrmusega, intervjueeris Janno Riispapp.
Toiduliidu juht Sirje Potisepp rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et kuigi toidutootjad on hiljutistes kriisides karastunud, ei suuda keegi täpselt hoomata, millised mõjud võivad kaasneda sõjaga. Tema sõnul saabub lõplik tõehetk sügisel, kui Ukrainas algaks tavapäraselt viljakoristusaeg.
Läinud aasta lõpus teatatud viljatehing, millega Soome teraviljakaupleja Avena Nordic Grain müüb Eesti ja Leedu ärid Scandagra grupile, jõustus märtsi alguses.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.