Teadlased töötavad välja uudseid molekulaarseid meetodeid, et hinnata vees esineva DNA põhjal kalavarude seisundit. Katsed näitavad, et vähemasti mõne liigi osas võib meetoditest kujuneda täpne töövahend.
Ühe suve vanused haugimaimud.
  • Ühe suve vanused haugimaimud.
  • Foto: Anti Vasemägi
James F. Cooperi nahksuka juttudes põgenevad kangelased sageli liikudes mööda jõesängi, et varjata oma jälgi vaenlase eest. Uue põlvkonna jäljekütid valgetes laborikitlites seevastu on võimelised avastama isegi kalade poolt jäetud DNA-jälje vees. Veelgi enam, Eesti ja Rootsi teadlased testivad keskkonna DNA-l põhineva metoodika rakendamist kalade arvukuse hindamiseks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.06.26, 16:46
Paindlikkus Eesti taimekasvatuses: kuidas määrata ise saagi valmimise aega ja kvaliteeti
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele