Teadlased suudavad peagi kalavarusid hinnata DNA-jälje abil

Teadlased töötavad välja uudseid molekulaarseid meetodeid, et hinnata vees esineva DNA põhjal kalavarude seisundit. Katsed näitavad, et vähemasti mõne liigi osas võib meetoditest kujuneda täpne töövahend.
Ühe suve vanused haugimaimud.
  • Ühe suve vanused haugimaimud.
  • Foto: Anti Vasemägi
James F. Cooperi nahksuka juttudes põgenevad kangelased sageli liikudes mööda jõesängi, et varjata oma jälgi vaenlase eest. Uue põlvkonna jäljekütid valgetes laborikitlites seevastu on võimelised avastama isegi kalade poolt jäetud DNA-jälje vees. Veelgi enam, Eesti ja Rootsi teadlased testivad keskkonna DNA-l põhineva metoodika rakendamist kalade arvukuse hindamiseks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.05.26, 15:29
Pressjääk kui uus tooraine. Kuidas võtta mahlatootmise kõrvalsaadustest maksimum?
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele