Kalakasvatajate selge sõnum on: kõrgustesse küündinud energiahinnad teevad tootmisega jätkamise keeruliseks, oodata on üldist tootmismahu järsku vähenemist.

- Energia kõrge hind võib kalakasvandusi lüüa väga valusalt.
- Foto: Pixabay
Maaeluminister allkirjastas juulis Eesti vesiviljeluse mitmeaastase riikliku tegevuskava aastani 2030, et aidata luua Euroopa Liidus vesiviljelussektor, mis oleks konkurentsi- ja vastupanuvõimeline, tagaks inimeste varustamise täisväärtusliku ja tervisliku toiduga, vähendaks Euroopa Liidu sõltuvust mereandide impordist, looks ettevõtjatele majanduslikke võimalusi ja uusi töökohti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Kalaliidu juht Valdur Noormägi ütles kõrget kalahinda kommenteerides, et hinnatõusust, eriti punase kala kõrgest hinnast, ei ole rõõmu ühelgi kalatöötlejal ega ostjal.
Eesti kalaeksport on maailmatasemel ja toodang läheb rohkem kui viiekümnesse riiki, kuid eestimaine tarbimine on endiselt langustrendis.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.