Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.

- Karud Soomes.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
“Pindala arvesse võttes on Eesti üks karurikkamaid riike põhjamaades kui mitte kogu Euroopas,” rääkis Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk. “Näiteks on seitse korda suurema pindalaga Soomes vaid kaks korda rohkem karusid. Läbimõeldud küttimise korralduse tulemusel on karude levik Eestis laienenud nii lääne kui lõuna suunas ning karu populatsioon kinnitab järjest tugevamalt kanda ka Lätis. Kokkuvõttes võib öelda, et karudel läheb väga hästi,“ ütles Kukk.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.