Ministeerium toetab kalandussektori kestlikku ühistegevust ja lihtsustab asjaajamist
Riik aitab kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjatel muuta tootmise ja turustamise konkurentsivõimelisemaks, keskkonnasäästlikumaks, majanduslikult elujõulisemaks ja sotsiaalselt vastutustundlikumaks.
Kalanduse ja vesiviljeluse elujõulisuse tagamiseks on oluline toetada sektori ettevõtjaid tootmisel ja turustamisel.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
„Kalanduse ja vesiviljeluse elujõulisuse tagamiseks on oluline toetada sektori ettevõtjaid tootmisel ja turustamisel. Sama oluline on tootjaorganisatsioonidel suunata oma liikmeid säästva püügi ja vesiviljeluse võtteid rakendama – seda saavutatakse koostöö ja ühistegevuse kaudu,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet tunnistas nõuetele vastavaks Saaremaale Tagalahe suudmeala lähedale Saaremere Kala forellikasvanduse rajamise keskkonna mõju hindamise (KMH) aruande.
EASi ja KredExi ühendasutuse tellitud analüüsi kohaselt on võimalik uusi tehnoloogiaid kasutusele võttes väärindada Läänemere kala vähemalt 2-3 korda rohkem.
Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2022. aastal kaubakala ja jõevähki 801 tonni 4,9 miljoni euro väärtuses. Toidukalamarja müüdi 2,7 tonni. Kasvatatud kala müügi kogused vähenesid kolmandat aastat järjest, toidukalamarja müük vähenes 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 8 korda.
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.