Rannakalurid müüvad tihtipeale oma püüki kohalikele inimestele.
Foto: Andras Kralla
Pärnus tegutseva rannakaluri Tarmo Luksi jaoks on tänavune räimekvoot jäänud suhteliselt samale tasemele nagu mullu. Räime keskmine kilohind on tõusnud aga kolmandiku.
EASi ja KredExi ühendasutuse tellitud analüüsi kohaselt on võimalik uusi tehnoloogiaid kasutusele võttes väärindada Läänemere kala vähemalt 2-3 korda rohkem.
Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2022. aastal kaubakala ja jõevähki 801 tonni 4,9 miljoni euro väärtuses. Toidukalamarja müüdi 2,7 tonni. Kasvatatud kala müügi kogused vähenesid kolmandat aastat järjest, toidukalamarja müük vähenes 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 8 korda.
Kala tarbimine on olnud teemaks väga pikka aega ja oleme pidevalt kuulnud, et sööme kala liiga vähe. Eesti elanike viimaste aastate kalatarbimise harjumustest ning oodatavatest muutustest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna peaspetsialist Laura Freivald-Heapost.
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.