Eesti kodudes visatakse igal aastal ühe inimese kohta ära keskmiselt 25 kg toitu. Iga kolmas kotitäis toitu, mille Eesti inimesed kauplustest koju viivad, leiab tee prügikasti veel enne kui see jõutakse ära tarbida.
Uuringu järgi läheb enim toitu raisku lastega peredes.
Foto: Liis Treimann
29. septembril tähistati rahvusvahelist toiduraiskamise vähendamisele pühendatud päeva. Uuringu andmetel tekib Eestis aastas ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid. Ehkki levinud on arvamus, et kauplused, koolid ja restoranid on suurimad raiskajad, läheb tegelikult kõige rohkem toitu raisku kodumajapidamistes. Kõige vähem aga tootmisel ehk toidutööstuses.
PRIA alustas toiduainetööstustelt energia varustuskindluse tagamise investeeringutoetuste taotlemise vastuvõttu. Taotlusi saab e-PRIAs esitada 11. oktoobrini.
Olustvere oli eile sagimist täis, sest toimus hoidiste mess ja kohaliku toidu laat. Prominentne žürii valis aasta parimaks hoidiseks ning pärjas „VIP hoidis 2023“ tiitliga porgandi-sidruni moosi, mille valmistas Zerna Öko talu. Auhinnatud said ka rahva poolt valitud parim soolane ja magus hoidis ning aasta üllataja.
2022. aastal toodeti Eestis ligi 80 000 tonni liha, millest 55% oli sealiha, 29% linnuliha ja 15% veiseliha. Keskmiselt toodeti aastas 60 kilogrammi liha inimese kohta. Koos impordiga kujuneb söödavaks koguseks 78 kg inimese kohta.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.