Ekspert: metsaomanik on pädev enda kasvukohta sobilikke istikuid valima
Metsauuendustoetuste piiramine, mida taotleb Eesti Metsataimetootjate Liit, ajaks käe sügavale metsaomaniku taskusse, hoiatab konsulent ja metsandusekspert Atso Adson.
Eesti Metsataimetootajte Liit on survestanud riiki võtma metsauuendustoetust metsaomanikelt, kes kasutavad Eesti seemnest välismaises taimlas kasvatatud istikuid. Adsoni kinnitusel on metsaomanikud üldjuhul ise kõige pädevamad enda kasvukohta sobilikke istikuid valima.
Metsauuendustoetuste piiramine ainult Eesti taimlas kasvatatud istikutega vähendaks metsaomaniku valikuvabadust ja suurendaks kulusid, leiab Aasta metsamajandaja 2022 Andrus Niit.
Kas metsas suurt midagi tehes jõuab ikka tõotatud maale, kus Brüsselist voolavad rahajõed ja Suure Munamäe asemel on pudrumägi, küsib metsakasvataja Mart Erik.
Harju-, Rapla-, ja Tartumaal kogunes möödunud nädala reedel tuhatkond vabatahtlikku riigimetsa majandamise keskuse (RMK) korraldatud metsaistutuspäevale, mille jooksul pandi mulda kasvama ligi 30 000 puud.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.