Kus saaks kaaluda asendusmetsastamist?

Keskkonnaagentuuril on valminud analüüs, mille käigus kaardistati Eestis kokku 79 745 hektari ulatuses potentsiaalselt sobilikke alasid, mis võiksid sobida asendusmetsastamiseks või istandike rajamiseks. Praktikas tuleks aga iga kord lähtuda siiski konkreetsetest vajadustest.
Asendusmetsastamine pakub võimalust hoida metsamaa pindala stabiilsena ja tasakaalustada raadamise negatiivset kliimamõju.
  • Asendusmetsastamine pakub võimalust hoida metsamaa pindala stabiilsena ja tasakaalustada raadamise negatiivset kliimamõju.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Asendusmetsastamisega on võimalik kompenseerida raadamist, mis tihtipeale kaasneb arendustöödega nagu näiteks karjääride avamine, infrastruktuuri arendamine, maismaa tuuleparkide rajamine jne. Siiski tuleb asendusmetsastamine kõne alla vaid aladel, mis on põllumajanduslikult ja looduskaitseliselt väheväärtuslikud. Nüüd on need alad kaardile kantud ja on võimalik alustada süsinikku siduvate tegevustega, näiteks istandike rajamisega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.05.26, 15:29
Pressjääk kui uus tooraine. Kuidas võtta mahlatootmise kõrvalsaadustest maksimum?
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele