Novembri kuu esimesel päeval toimunud Läti künnivõistlustel võidutsesid eestlased - meie künnimees Kaspar Järvala tuli tavaatrade klassis esimeseks ja teise koha samas klassis pälvis Raimond Lepiste. Kolmandaks tuli lätlane Māris Jānis Zuments.
Võistluse korraldas Läti Bioteaduste ja Tehnikaülikooli (LBTU) Malnava Kolledž koostöös Läti Künniorganisatsiooniga, seda ikka selleks, et soodustada Läti künnitraditsioonide säilimist ja tehniliste oskuste parandamist.
27. ja 28. septembril toimusid Pärnumaal, Massu külas 50. Eesti künnimeistrivõistlused, kus meistrite klassis võitsid tava- ja pöördadraga masinatel Raido Kunila ja Indrek Mägi. Mõlemad võistlejad sõidavad järgmisel aastal Eestit esindama künni maailmameistrivõistlustele Tšehhi.
69. kündmise maailmameistrivõistlused võitsid mõlemas kategoorias Iirimaa võistlejad, tavaatradel Eamonn Tracey ja pöördataradel kategoorias Jer Coakley.
29.-30. septembril toimusid Järvamaal Säreveres 49. Eesti Künnimeistrivõistlused. Võistluste meistrite klassi tava- ja pöördadraga võitjad esindavad Eestit järgmise aasta künni maailmameistrivõistlustel.
Kuigi Eesti tipud jõudsid Iirimaal toimunud künnivõistlustel kümne parima hulka, siis on Eesti kündjate tase 40 aastat maas võrreldes maailma tipptegijatega.
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.