Mis muutub tuleval aastal kutseliste kalurite püügiõigustes?

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu detsembrikuu istungil lepiti kokku püügivõimalustes Atlandi ookeanil. Eestil õnnestus saavutada kõik seatud eesmärgid.

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni istungil jõuti Eestile sobiva kokkuleppeni. Eesti kalurid võivad 2025. aastal püüda järvedelt tänavusega võrreldes pea 500 tonni rohkem kala. Erinevuse väärtus rahas on u 1 350 000 eurot.

Valitsus kinnitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani ettepanekul kalapüügiõigust puudutava määruse muudatused, et Eesti saaks eraldatud püügikvoote võimalikult efektiivselt ära kasutada.

Valitsus kinnitas rakenduskava muudatuse, mis toetab jääaluse kalapüügi arendamist Eesti rannikumeres ja siseveekogudel. Jääalune kalapüük pikendab püügiperioodi, tänu millele suureneb ranna- ja siseveekalurite püügitulu ja konkurentsivõime ning kohaliku kala aastaringne kättesaadavus.

Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.