Mis muutub tuleval aastal kutseliste kalurite püügiõigustes?

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu detsembrikuu istungil lepiti kokku püügivõimalustes Atlandi ookeanil. Eestil õnnestus saavutada kõik seatud eesmärgid.

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni istungil jõuti Eestile sobiva kokkuleppeni. Eesti kalurid võivad 2025. aastal püüda järvedelt tänavusega võrreldes pea 500 tonni rohkem kala. Erinevuse väärtus rahas on u 1 350 000 eurot.

Valitsus kinnitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani ettepanekul kalapüügiõigust puudutava määruse muudatused, et Eesti saaks eraldatud püügikvoote võimalikult efektiivselt ära kasutada.

Valitsus kinnitas rakenduskava muudatuse, mis toetab jääaluse kalapüügi arendamist Eesti rannikumeres ja siseveekogudel. Jääalune kalapüük pikendab püügiperioodi, tänu millele suureneb ranna- ja siseveekalurite püügitulu ja konkurentsivõime ning kohaliku kala aastaringne kättesaadavus.

Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.