Kliimaministeerium pani avalikule väljapanekule Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025-2028. Kõik on oodatud esitama 30 päeva jooksul nitraaditundliku ala tegevuskava eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.

- Võrreldes perioodiga 2016-2019, on perioodil 2020-2022 Eesti põldudel lämmastiku kogused väetamise tõttu kasvanud keskmiselt 13% ning viimase seitsme aastaga 16%.
- Foto: Pixabay
Kui 1990ndatel aastatel näitas pinna- ja põhjavee nitraadisisaldus olulist vähenemist, kinnitavad viimase 20 aasta seireandmed vastupidist trendi. „Veeseadusega kehtestatud keskkonnanõuetele lisaks koostab riik iga nelja aasta tagant nitraaditundlikule alale tegevuskava. Et nitraadisisaldus näitab põhjavees tõusutrendi, on selge, et keskkonnameetmed pole olnud piisavad,“ ütles Kliimaministeeriumi merenduse- ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.