Kliimaministeerium pani avalikule väljapanekule Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025-2028. Kõik on oodatud esitama 30 päeva jooksul nitraaditundliku ala tegevuskava eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.

- Võrreldes perioodiga 2016-2019, on perioodil 2020-2022 Eesti põldudel lämmastiku kogused väetamise tõttu kasvanud keskmiselt 13% ning viimase seitsme aastaga 16%.
- Foto: Pixabay
Kui 1990ndatel aastatel näitas pinna- ja põhjavee nitraadisisaldus olulist vähenemist, kinnitavad viimase 20 aasta seireandmed vastupidist trendi. „Veeseadusega kehtestatud keskkonnanõuetele lisaks koostab riik iga nelja aasta tagant nitraaditundlikule alale tegevuskava. Et nitraadisisaldus näitab põhjavees tõusutrendi, on selge, et keskkonnameetmed pole olnud piisavad,“ ütles Kliimaministeeriumi merenduse- ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.